Regionaalminister Piret Hartmani ja Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani teadaanne, et riik, Tallinn ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on jõudnud kokkuleppele ühtse pileti osas, kõlab esmapilgul lootustandvalt. Kuid ühistranspordikeskuse juhi Andrus Niliski sõnul sellist kokkulepet ei eksisteeri ja ta on toonud välja välja, et tööealistele ühtse pileti kehtestamine ei praegu realistlik.

Peamine takistus seisneb rahastuses. Kes katab rongipiletite hinna langetuse, kui kehtestatakse ühtne ka kõigile kättesaadav pilet? Riigi ühistranspordisüsteemis on juba praegu puudu miljoneid eurosid ning eelarvedefitsiidi süvenedes on keeruline leida lisaraha. Vägisi jääb mulje, et Hartman ja Järvan tahavad veduri ees joosta, andmata endale aru, et rutakad seisukohad niivõrd olulises küsimuses külvavad vaid segadust.

Kust tuleb lisaraha?

Ühistransport on Eesti inimestele ülioluline nii majanduslikult kui ka keskkonna aspektist, pakkudes vajalikku liikumisvabadust neile, kellel ei ole autot. Samuti vähendab ladusalt korraldatud ühistransport sõltuvust autost, tänu millele vähenevad liiklusummikud ja keskkonnasaaste.

Ühistransport peaks toimima tõrgeteta ja olema võimalikult taskukohane. Kuid ühtse piletisüsteemi idee, mis hõlmaks nii bussi- kui ka rongitransporti kogu Harjumaal, tundub riigieelarve segadust tekitavaid arutelusid silmas pidades praeguses olukorras tõesti ebarealistlik.

Ühistranspordist on niigi raha puudu ja väljakäidud süsteemi loomine suurendaks miinust veelgi. Kui eesmärk on teha piletisüsteem, mis oleks kõigile arusaadav ja ühtlane, tuleb see luua selliselt, et keegi ei peaks maksma kordades rohkem ainult seetõttu, et tema liikumisvajadus nõuab rongi kasutamist.

Praeguse seisuga on ühistranspordi rahastuses mitu suurt probleemi. Ühistranspordikeskuse hinnangul tähendaks tööealistele ühise pileti kehtestamine piletihindade ühtlustamist, mis praktikas tooks kaasa rongipiletite hinna languse ja bussipiletite hinnatõusu. See vajab riigilt rahalist lisatuge. Keskmine rongipilet on märkimisväärselt kallim kui bussipilet ning arvestades juba eksisteerivat rahalist puudujääki, pole realistlik katta seda lisakulu lihtsalt rongipiletite hinnalangetusega.

Ühistranspordi tuleviku üle arutledes on oluline arvestada ka praeguste tasuta sõidu võimalustega lastele ja pensionäridele maakonnabussides. Nendele vanuserühmadele tasuta sõidu õiguse säilitamine muudab ühtse piletisüsteemi loomise veelgi keerukamaks. Kui tasuta sõit jääb kehtima ja rongipiletite hindu langetatakse, tekib veel suurem rahaline puudujääk.

Ekspertide hinnangul vähendaks ühistranspordi tasuta sõidu õiguse kaotamine kohe alguses sõitjate arvu 20 protsendi võrra, kuid ühtne piletisüsteem ja mugavam liikuvus võiksid pikas perspektiivis aidata kasutajaskonna tagasi tuua. Selliste radikaalsete muudatuste tegemiseks oleks siiski vaja selget poliitilist tahet ja rahalist katet.

Kui riik tõepoolest tahab suurendada ühistranspordi kasutust, et vähendada autoga liiklemist ning tagada igapäevane ligipääs kodust tööle ja kooli, tuleb leida vajalik raha. Ühistranspordi dotatsioonide vähendamine ja teenuse jätkuv hinnatõus ei soodusta inimeste valikut ühistranspordi kasuks.

Üks võimalus võiks olla Tallinna ja Harjumaa bussiliikluse ühtlustamine ning ühise piletisüsteemi loomine esmalt ainult bussiliinidele. Nii võiks samm-sammult liikuda kogu piirkonna ühistranspordi piletisüsteemi ühtlustamise suunas, vähendades kohe ühtse pileti kehtestamisega seotud keerukaid rahastusküsimusi. Nendel teemadel on aastaid räägitud, kuid paraku tegudeni ei ole jõutud.

Tasuta ühistransport tagasi

Tallinna elanikele kehtib praegu linna piires tasuta ühistransport, mis on tagatud kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kuid Tallinna ümber asuvates omavalitsustes peab reisija endiselt sõltuma keerukast ja kallist süsteemist, kus tuleb ühest transpordiliigist teise ümberistumiseks osta eraldi piletid.

See näitab selgelt, kui keeruline on süsteem tavalise kasutaja jaoks. Kui praegu pole jõutud isegi ühisele arusaamisele, kes katab rongipiletite hinnalanguse kulu, on raske näha, kuidas loodetud ühtse piletisüsteemiga edasi minnakse.

Valitsus tühistas Keskerakonna loodud maakondliku ühistranspordi, lubades piletihinda taastades parandada bussisõidu kvaliteeti. Seda ei ole aga juhtunud ja kurioossel kombel on tasulise ühistranspordiga kaasnevad kulud suuremad kui prii sõidu puhul. Ühistranspordisüsteem peab olema selge, arusaadav ja taskukohane, sest see on paljude inimeste ainus võimalus kodust tööle ja kooli liikumiseks. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tasuta ühistranspordile võrdväärset lahendust ei ole.