Tallinna linnavalitsus kiitis sel nädalal heaks TLT-ga 10-aastase lepingu sõlmimise, millega antakse TLT-le 10 aasta peale 1,2 kuni 1,4 miljardit eurot Tallinnas ühistransporditeenuse pakkumiseks. Tegemist on tõelise mammutlepinguga. Kas see oli üldse kunagi kahtluse all, et TLT selle lepingu saab?

Meie võtsime seda ikkagi äriettevõtte vaates. Alati on ju see, et juhatuse liikmena tahaks endale rohkem otsustusõigust ja teistpidi linn – poliitikud, ametnikud – tahaks hoida hoobasid enda käes. Tundub naljakas – räägid ju omaniku (TLT kuulub 100 protsenti Tallinna linnale – toim.) esindajaga – aga me rääkisime ikkagi tõsiselt läbi kuskil kolmveerand aastat seda lepingut.

Leping annab kvaliteedi raamid, tulevikusuunad kätte, investeeringu komponendid ja kõik muud asjad. Ka selle, kuidas toimub rahastamine, kuidas on põhitegevus tagatud kas või liinimahu osas. Linn tahaks kindlasti tellida juba homme 10 protsenti liinimahtu juurde. Meie vaidlesime vastu, et oot-oot, see on seotud pika investeeringuga, et kas meil on veeremit selleks ajaks – üks bussihange võib võtta poolteist aastat aega. Ikka tõsine vaidlus meie vaates.

Kindlasti on see Eesti ajaloo üks suuremaid lepinguid.

Kas selle lepingu suurus annab võimaluse ühistranspordi kasutajate arvu Tallinnas kasvatada?

Annab ikka. Seal on hästi palju asju seotud. Üks on seesama, millest hästi palju räägitakse, liinivõrgu muudatused. Meie käest küsiti muudatuste kohta aasta alguses. Andsime tagasisidet, kust üks või teine liin võiks minna.

Teine asi on kvaliteetne veerem. TLT vaatest on täna väga kreisid ajad – jooksime ajaga võidu, et keskkonnainvesteeringute keskuse toetus ei läheks kaduma, ja tulid esimesed 15 elektribussi. Uued trammid saabuvad, täna hommikuks on kaheksa tükki kohal, kokku tuleb 23. On gaasibusside hange, on sotsiaaltranspordi hange, Vanasadama trammitee on valmis saamas. Need asjad puudutavad linna elu järgmised 10 ja trammi puhul isegi kuni 30 aastat.

Lepingusumma teeb aasta peale umbes 100 miljonit eurot, aga ma saan aru, et investeeringuraha tuleb veel eraldi.

Jah, meil on kokku lepitud, mis põhimõtetel investeeringuid tehakse ja kuidas tagatakse rahastamine ja mis osas on laen, mis osas teeb investeeringud TLT – meil on ka väike omatulu. Eks need põhimõtted sai läbi räägitud.

Transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan, kes kohtunud viimasel ajal erabussifirmade esindajatega, ütles sel nädalal, et see TLT leping aitab avada ühistranspordi teenuse turgu ka erasektorile. Mida see TLT jaoks tähendab – kas osa Tallinna bussiliine läheb avalikule pakkumisele ja erakätesse?

See on alati küsimus. Meil on üks õiguslik analüüs endal valmimas, mida tahame TLT nõukogule esitada. Küsimus on see, et kas kas linn paneb (liinid hankele) või näiteks ütleb, et võtke teie allhange. Aga kes tagab kvaliteedi, kuidas hinnastatakse näiteks lõppjaamad, kus bussijuhid vaba aega veedavad või kuhu tulevad kaebused ja kes nendega tegeleb? See masinavärk on suurem, kui võib-olla välja paistab – ainuüksi kaebusi tuleb 250 tükki kuus.

Mis puudutab abilinnapea väljaütlemist, siis meie juhtkonnana saime selles suhtes indu juurde, et me oleme suutnud hoida kolm aastat järjest ühistranspordi kilomeetrihinda ühe koha peal. Me peame olema samal tasemel, nagu on ükskõik mis eraettevõte.

Aga see, mida ütles abilinnapea, on võimalik: liinimahtu on võimalik (erakätesse) anda. Mis alustel, eks linnavalitsus hakkab otsustama. Tegelikult me ise ka valmistume selleks. Kas see tuleb või ei tule, kindlasti on tegemist poliitilise otsusega. Tänased linnajuhid ja ka eelmine linnavalitsus on öelnud, et meie kvaliteediga ollakse rahul. Kui leping ütleb, et näiteks busside puhul peab liini teenindamine olema 99,7 protsenti siis vaatasin just nõukogu materjali, meil oli see eelmisel kuul 99,97 protsenti.

Linnapea Jevgeni Ossinovski ütles, et praegu  kasutab pea kolmandik tallinlasi ühistransporti, et sihtkohta jõuda, ja see näitaja peaks jõudma 50 protsendini. Kas olete selgeks teinud, kuidas selleni jõuda?

Meie vaatame natuke muid asju, kui linnapea kommenteeris. Meie vaatame, et täna me teenindame ühes ööpäevas umbes 380 000 reisijat. Tallinnas on umbes 460 000 elanikku. Meie suur soov on, loomulikult koostöös linnaga, jõuda poole miljoni kontaktini ööpäevas. Ma ei saa öelda, et see juhtub homme või järgmine või ülejärgmine aasta, aga soov on, et veerem, investeeringud, kõik liinimuudatused, uued trammid peavad sellele kaasa aitama.

Ja see kindlasti, et ühistranspordirajad peavad saama kiiremaks. See on see alus. Ja teiseks see, et veerem peab olema kvaliteetne, peab olema õigel ajal peatuses, mitte ettesõite tegema, peab puhas olema, küll siis need (ühistranspordi kasutamise) harjumused välja kujunevad. Eriti on näha seda praegu näiteks kesklinnas valgekraede osas. Kindlasti on seal parkimise probleemid, aga just rohkem kui keskmist palka saavad noorte hulk (ühistranspordis) on kasvutrendis, nii et tuleb neid edasi harida.

Seda ütles ka Ossinovski, et ühistranspordi liikumiskiirus peaks suurenema. Mis teie andmed näitavad – mis see liikumiskiirus on ja kuidas seda tõsta saaks ja palju bussid-trollid-trammid tipptunnil oma graafikutest maha jäävad?

Mis meie jaoks kõige suurem "kuritegu" on, mida me oma inimestele kogu aeg räägime, on et meie jaoks hakkab kõik peale ettesõitudest (enne graafikus ette nähtud aega peatusest lahkumine – toim.). See protsent on kuskil 0,4-0,5. See tundub hästi väike protsent, aga tegelikult on need tuhanded sõidud ja seda me jälgime bussi- ja bussijuhi põhiselt, et miks seda ette tuleb.

Me oleme analüüsinud võrreldes teiste Euroopa linnadega – mahajäämused on ikkagi seotud teede ehitustega Tallinna linnas, aga protsentuaalselt me oleme kindlasti selles suhtes Euroopa tipu pool. Meie seis ühistranspordis – me oleme ise hästi kriitilised – ei ole tegelikult üldse halb. Näiteks kilomeetrihinnas võrreldes Riiaga oleme üks kolmandik odavamad.

Aga kui linnapea ütleb, et näeme ette ühistranspordi liikumise kiiruse suurendamist, siis ega teie tegelikult seda otseselt teha ei saagi, sest liiklus on, nagu on.

Me näeme, et (lahendus on) ühistranspordirajad ja parem planeerimine. Sõites Kristiine ristist näiteks Tallinna Vabaduse väljakule poliitikutega kohtuma, siis vaatepilt ühistranspordirajal on ikka väga halb. Plaan on katsetada kaameraid – selleks on vaja õigusliku poole muudatust Eesti riigis, et kui saad teha pildi, mis sellega edasi saab teha – kas saab teha mingid hoiatused ja nii edasi.

Ma arvan, et ühel hetkel me jõuame sinna ikkagi, et ühistranspordirajad on ühistranspordile. Olles mõnes teises Euroopa riigis, siis sellist jama nagu meil on, et suvaliselt sõidetakse, pole kuskil.

Aus vastus on ka see, et ühistranspordi kiirus on natuke viimastel aastatel langenud. Aga teeremonte on hästi palju olnud kesklinna piirkonnas.

Sel nädalal toimusid taas suured muutused bussiliinidel, nii-öelda Tallinna ühistranspordireformi teine etapp. Kuidas ise hindate, kas need muutused panevad ühistranspordi vastama paremini Tallinna tänaste vajadustele?

No meie ei ole poliitikud ja ei ole ka insenerid, aga meil on hästi palju sõidukijuhtide kogemust, 1500 sõidukijuhti, ja meil on omad planeerijad. Aga me usume sellesse (reformi), me uskusime ka esimese etapi ajal ja siis ju tegelikult pooled (muutused) ei läinud üldse töösse.

Võib-olla (soovida) rohkem julgust poliitikutele ja teistele otsustajatele – kindlasti tasuks edasi minna. Järgmine etapp saab muidugi põnev olema, siis on need ümberistumissõlmed ja kõik muud asjad. Aga igal juhul oleks vaja sellega lõpuni minna – praegu on tehtud alles kaks etappi, tegelikult on vist viis etappi.

Täna hindeid anda teisele etapile on vara, ka meie eksperdid ütlevad, et kuskil kaks kuud võtab aega. Tõehetk tuleb liinimuudatustega järgmise nädala alguses (kui lõppeb koolivaheaeg – toim.).

Praegu on mõnevõrra pudipadi olnud – kuskil ei olnud liini infot väljas, üks peatus oli vale koha peal kogemata. Aga ettevalmistus oli parem kui eelmisel aastal, me tegime videod uutest liinidest, jagasime bussijuhtidele. (Peatustest) möödasõite ei ole olnud praegu, pigem inimesed ei ole uute liinidega veel harjunud, uute liinide kasutus on väiksem kui vanadega oli.  Aga ootame, vaatame, kuidas läheb.

On kõlanud juba esimesed hääled, et ei oleks vaja võib-olla niivõrd muuta liinivõrku kui tihendada graafikuid. Mis te sellest arvate?

Ma toon ühe näite vana liinivõrgu pealt. Meil oli 73 bussiliini, nüüd on 70. Uusi andmeid mul veel ei ole, sellega läheb kuu aega, aga nendest 73 liinist 14 liini vedas ära poole reisijatest ja ma tuletan meelde, eelmine aasta oli see number 133 miljonit reisijat. Kogu liinivõrk liigub sinna, et on linna läbivad liinid.

TLT sõidab linna vahel maha aastas 36,8 miljonit kilomeetrit. Seda on väga palju. Me peame sisemiselt tõstma busse ümber ja vaatama aegu ja kõike muud, mitte ainult lisama (busse liinile). 10 aasta jooksul on liinimaht Tallinnas suurenenud 32 protsenti. See on väga suur number – võtke see 36,8 miljonit kilomeetrit ning võtke sealt 32 protsenti maha. Kindlasti ei ole vaja täna kuskil lisada, on vaja ümber tõsta ja vaadata, et võimalikult suur mass saaks veetud. Sest seda ei ole nagunii võimalik saavutada, et liinivõrguga kõik õnnelikud oleks. See oleks juba taksoteenus.

Aga mis teie andmed näitavad busside ülerahvastatuse kohta, palju neid liine on?

No on ikka. On ka vastupidi. Näide on lennujaama poole pealt, kus Ülemistest kadus ära tramm ja pandi liin number 15 hästi spetsiifiliseks. Tavabussid asendasime lõõtsadega, panime kaks bussi juurde, et inimesed ära vedada. Eks monitoorimine käib kogu aeg – on hetki, kus hästi palju kasutatakse tavabusse; on hetki, kus on hästi suur nõudlus lõõtsadele. Igakuiselt vaadatakse. Meie planeerijatel ei ole vaba kuud, kus midagi ümber ei tõsteta.  

Trollidest ka – nädala pärast trollid kaovad, ma saan aru, et umbes aastaks, siis jõuavad uued trollid Tallinna. Kas on nii, et järgmisel talvel sõidame juba uute trollidega?

Ma alustaks sellest, et mul on hea meel selle üle, et umbes 70 inimest (trollijuhti – toim.) otsustasid TLT-s jätkata, valida ümberõppe. 44 inimest valis koondamise.

Kõik suuremad ettevõtted, kes trolle valmistavad, on küsinud lisaküsimusi, loodame, et pakkumisi tuleb. Pakkumised peaksid tulema novembri alguses ja me tegeleme sellega, et kui 1. novembril trollid lõpetavad, hakatakse vanu kontaktliine kokku korjama. Kogu taristu tuleb uus ja kesklinna piirkonnas traadireostust jääb vähemaks.

Loodame, et neljas kvartal järgmine aasta on uued trollid kohal. Enam-vähem on teada, mis tarneajad võivad olla.

Mis on erinev ja miks töötajad pidid ümberõpet tegema, on see, et vanad trollid olid raudteeregistris kui rööbastransport, uued on transpordiameti registris busside või trollibussidena, kuivõrd need sõidavad 20 kilomeetrit ilma laadimata. See on see põhjus, miks me kollektiivikoondamist pidime tegema, ümber õpetama ja bussi(juhi)pabereid aitama teha.

Kas vanad trollid olid tõesti nii läbi, et seda talve poleks enam välja vedanud?

Võib-olla oleks, aga see oli hästi pragmaatiline otsus, mida, mul on hea meel, et poliitikud kuulda võtsid. Ühel hetkel oleks umbes seitsmeks kuuks niikuinii trolliliiklus seisma jäänud, kui kõigi alajaamade ja postide ja liinide vahetus oleks toimunud – ja siis oleks pidanud uued trollid seisma panema. Parem paneme nüüd trolliliikluse seisma ja kui uued trollid tulevad, saavad hakata juba uue taristu peal sõitma,

Kas vanad trollid oleks vastu pidanud – tõenäoliselt. Aga iga päev on liinil 32 trolli ja reedese seisuga oli 12 nendest asendatud bussidega. Ja need trollid on päriselt halvas seisus. Ei tohi olla seda, et mõni reisija tunneks, et saab märjaks, kui pingi peal istub. Trollide raamid on tegelikult läbi ja nii edasi. Põhimõtteliselt on need oma elu ära elanud. Kui sul 15 aastat eluiga ja meie omad on 18 kuni 22 aastat vanad, siis nii on.

Gaasibusside kasutatava gaasi kohta on ka igasugu andmeid liikvel. Mulle on mõni kuu tagasi öeldud, et Tallinna gaasibussidest 50 protsenti kasutab maagaasi, 50 protsenti biogaasi. Mis lõplik tõde on?

See on valeinfo teil. Me oleme julgustanud oma partnerit rohkem biometaani tootma. Lepingut on jäänud umbes kaheksa aastat veel. Eelmine kuu oli umbes 80 protsenti biometaani ja kokkulepe on see, et jõuda 100 protsendini järgmise aasta esimeses kvartalis. Et ikkagi kogu gaas oleks Eestis toodetud ja me oleks igasugustest välismõjudest vabad.

Gaasibusse on meil 350 ja 30 gaasibussi on praegu hankes, nii et võtame veel gaasibusse juurde, et vanu diiselbusse hakati järk-järgult maha võtma liinidelt.

Palju neid diiselbusse veel alles on TLT-l?

192. Need on vaja nelja-viie aasta jooksul välja vahetada, tõenäoliselt asendatakse elektribussiga ja gaasibussiga. Ühistransport ei ole odav lõbu ja investeeringuid tehakse 10 kuni 30 aasta peale.

192 (diiselbussi) on palju jah, aga kogu meie bussipark on 557 bussi. Tegelikult 15 diiselbussi, kuna elektribussid tulid juba, võiks maha kanda, aga me praegu hoiame neid nii kaua, kui vaatame, kuidas elektribussid siin talvel käituma hakkavad. Meil on natuke Euroopa kogemust ja Norra kogemust, kuidas elektribuss külmaga käitub. See oli ka põhjus, miks me esimese hankega rohkem elektribusse ei võtnud. See on kallis katsetamine, aga meie jaoks on kõige olulisem toimepidevus ükskõik mis ilmaga, ükskõik mis kriisiga, et ühistransport sõidab.

Teil on nüüd varsti üks suur sündmus veel tulemas, täiesti uus trammitee ja uus trammiliin hakkab tööle. Miks see alles uuel aastal avatakse, sest kui seal jalutada, siis on näha, et trammitee on valmis?

No seda saab Merko teile vastata, millal nad kasutusloa peale saavad. Meie oleme katsetused ära teinud ja katsetuste tagajärjel tehti tegelikult ka parandustöid. Aga äkki ikkagi Merko teeb meile jõulukingi, äkki saame sellel aastal veel Vanasadama trammiliini kasutusse.

Ja lõpetuseks veel kaugemasse tulevikku – Liivalaia trammitee peaks aastal 2029 valmis olema, see tähendab, et te peate ju varsti juba uue trammide ostmise hanke välja kuulutama.

Tegelikult me hangetest me juba vaikselt räägime. Kui tuleb trammiliin Pelgulinna ja Liivalaia, oleks vaja juurde kaheksa trammi. Kahjuks ka trammid ei lähe odavamaks ja trammi kättesaamine võib võtta kuni kolm aastat aega. Selles suhtes teil on õigus, et et kohe-kohe oleks vaja hakata uusi tramme tellima.