Tallinna elanikele on praegu linna piires bussi- ja rongisõit tasuta, kui tegu ei ole just maakonnabussiga. Kui linlane soovib sõita kaugemale Harjumaal, siis sõltub pileti hind juba sellest, milliseid piletitsoone läbitakse. Linnaliinibussis kehtiv tunnipilet maakonnabussis ega rongis ei kehti. Samamoodi ei saa ka rongipiletiga hüpata edasi linna- või maakonnabussile.

Piletisüsteemi keerukust ilmestab tõik, et kui ERR uuris Tallinna piletiinfo telefonilt, kui palju maksaks linnabussilt maakonnabussile ümber istudes sõit Tallinna kesklinnast Viimsi vabaõhumuuseumisse, siis pidi piletiinfo töötaja mõne aja pärast tagasi helistama, sest oli piletihinna osas eksinud.

Regionaalminister Piret Hartman ja abilinnapea Kristjan Järvan teatasid nüüd, et on jõudnud oktoobri keskel koos Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega kokkuleppele, mille järgi kehtiks edaspidi Tallinna piirkonna tööealistele täiskasvanutele rongis, linnabussis ja maakonnabussis ühine pilet.

"Kujutame ette, et sa hakkad liikuma Tallinnast välja. Siis sa ostad endale sellise elektroonilise pileti, mida sa saad QR-koodiga tõendada. Siis sa saad sõita linnaliinibussiga näiteks Balti jaama, istuda rongi peale, sõita Harjumaal mõnda kohta ning sealt edasi minna maakonnaliini peale. Igal pool kehtib sul siis see sama üksikpilet, ei pea ostma endale midagi juurde," selgitas Järvan.

Ka regionaalminister Hartman ütles, et kolm osapoolt on jõudnud sarnasele esmasele kokkuleppele, et ühispileti juurutamisel alustatakse täisealisest elanikkonnast. "Praegu me liigume, ma loodan, et jõudsalt, selles suunas, et me selle lõpliku kokkuleppeni jõuame. Praegu on maja poolt see info, et igal pool väga tihedad läbirääkimised selle nimel käivad," rääkis ta.

Kokkuleppe kolmas osapool, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, kes koordineerib maakonnabusside liiklust, polnud sarnasest kokkuleppest aga kuulnud.

Ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk rääkis, et tegu oli vaid ühe variandiga, mis on lauale käidud.

Nilisk ütles ka, et ühispilet täisealistele ei oleks realistlik. Ta selgitas, et tööealistele inimestele ühise pileti kehtestamine eeldaks, et rongipilet odavneks, bussipilet aga kallineks. Nimelt on praegu keskmine rongipilet inimese jaoks oluliselt kallim kui keskmine bussipilet.

Selline hindade ühtlustamine oleks Niliski sõnul riigile aga lisakulu. Ta tuletas meelde, et juba praegu on riigil ühistranspordi rahastamisest puudu ligi kuus miljonit eurot, mida peab kärpima.

"Kui rongis maksab üksikpilet praegu mingi konkreetse summa ja õpilane või pensionär saab sealt 30 protsenti soodustust, siis võib-olla see tööealise elaniku piletihinna langetus on nii suur, et see piletihind jõuab sinna samasse õpilase või pensionäri tasemele. Nemad siis aga enam mingit soodustust ei saaks. Seal on väga palju küsitavaid ja segaseid asju. Me tegelikult ei näe, et seda saaks selliselt teha," rääkis Nilisk.

ERR uuris, kuidas võisid linna ja ministeeriumi esindajad jõuda siiski arusaamale, nagu oleks kolmekesi ühistranspordikeskusega sõlmitud mingi kokkulepe ühise piletisüsteemi osas.

"Üks asi on see soovunelm ja mõtlemine, teine asi on tegelikkus. See on küll jutuks olnud, aga me ei ole otseselt kuskile alla kirjutanud," märkis Nilisk.

"Ma saan aru, et selle 17. oktoobril toimunud kohtumisel härra Niliskit ennast ei olnud. Ma ei teagi, kas ta ei ole end selle kohtumise tulemusega kurssi viinud. Või teine variant on, et ministeerium on ju pikalt lubanud, et need piletipõhimõtted ühtlustatakse, aga see on jäänud alati poliitilise tahte taha ja probleem on kestnud. Seal võib olla tekkinud ka teatavat skepsist heal tegevjuhil selle osas, et ka ministeerium päriselt liigutab," selgitas Järvan.

Noortele ja eakatele ühispilet ei kehtiks

Arutelud ühispileti kehtestamise osas on seni olnud vaevalised, sest osapooled ei ole suutnud leppida kokku, milline peaks olema ühtne piletihind lastele ja eakatele. Ka nüüd käib jutt vaid tööealistest, mitte lastest ja eakatest.

Nimelt saavad pensionärid ja lapsed sõita praegu maakonnabussides tasuta, rongis peavad nad ostma aga sooduspileti.

Andrus Nilisk on varasemalt öelnud, et bussi ja rongi piletite süsteeme annaks omavahel kokku panna vaid siis, kui õpilastelt ja pensionäridelt maakonnabussides tasuta sõidu õigus ära võtta. Niliski sõnul ei ole bussipiletite hindu tööealistele inimestele võimalik nii palju tõsta, et see kompenseeriks rongipiletite hinnalangetuse.

Nilisk ja Järvan arvutasid juunis, et kui õpilased ja pensionärid peaksid kõikjal 40-protsendilise hinnaga sooduspileti ostma, koguks ühine piletisüsteem täiendavad 2,4 miljonit eurot aastas. Kui Tallinna ümbruses oleks nii rongisõit kui bussisõit õpilastele ja pensionäridele tasuta, väheneks piletitulu aga 6,4 miljonit eurot.

Järvan ootab, et ministeerium bussi- ja rongisõidu soodustusi kiiremini ühtlustaks.

"Arusaadav, et riigil on rahanduslikult keerulised ajad, aga seda saaks teha ka kuluneutraalselt, et ühel pool vähendad soodustusi ja teisel pool suurendad soodustusi. Eriti, arvestades, et riik on niikuinii otsustanud ühistranspordi dotatsioone kärpida. Sellisel juhul ju niikuinii minnakse ühistranspordi kallale, aga siis võiks ju vähemalt teha selle sammu, et süsteemselt muutuks asi paremaks ja me saaksime need ühised piletid tekitada," ütles abilinnapea Järvan.

Valik: tasuta sõit lastele või tõhusam liinivõrk

Riigis võimul olev koalitsioon on koalitsioonileppes lubanud aga, et lastele ja eakatele tagatakse tasuta ühistransport. Ka Piret Hartman rääkis, et maapiirkondades peaks ühistransport olema inimestele võimalikult kättesaadav.

"Praegu me proovime näiteks tsentraliseerida gümnaasiumiharidust maakonnakeskustesse, et tõsta kvaliteeti. See tähendab, et lapsed peavad rohkem kasutama ühistransporti, et kooliharidust saada. Kui me soovime, et lapsed ei lõpetaks mingil hetkel oma haridusteed, vaid oleks vähemalt täiskasvanud eani vähemalt haridussüsteemis sees, siis kui me seame siin mingeid majanduslikke tõkkeid, siis me võtame kindlasti suurelt osalt sellest sihtrühmast võimalusi vähemaks," rääkis regionaalminister Hartman.

Nilisk on öelnud varem, et kui tasuta bussisõidu õigus lastelt ja eakatelt ära võtta, siis väheneks ühistranspordi kasutajaskond esialgu 20 protsenti. Kuna ühtne piletisüsteem muudaks aga kogu liiklemise senisest mugavamaks, siis tuleks kasutajaskond tema sõnul pikas perspektiivis lõpuks ühistransporti tagasi.

"Kui nüüd tuleb see ühtne pilet ehk siis parem võimalus inimestel kombineerida oma sõitusid või siis see kukkumine ei oleks nii suur, siis vajab see mingi hetke taastumist. Seejärel hakkab see uuesti kasvama. Seal tuleb teha tõenäoliselt siis ka liinivõrguga tööd, ühtlustada maakonnaliine ja ronge, võib-olla ühildada paremini ka Tallinnat. See annaks inimestele kindlasti rohkem liikumisvabadust ja kaoks ära ka see konkureerimine ühistranspordiliikide vahel," rääkis ta.

Autoga on praegu mõnel juhul odavam kui bussiga

Nilisk tõi kevadel praeguse ebaefektiivse ühistranspordisüsteemi näitena Rummu elaniku, kes soovib Mustamäele Tallinna tehnikaülikooli juurde sõita. Kaks korda päevas sõitev maakonnabuss viib otse sihtkohta ning maksab inimesele kolm eurot ja 80 senti. Autosõit, mille võib ette võtta siis, kui süda lustib, maksab umbes neli eurot.

Autoga pea võrdväärset liikumisvabadust lubaks aga ümberistumistega reis, mida saab Rummust alustada 20 korda päevas. Kuid see on hulga kallim. "Tema hind on 7.30, sest maakonnabussiga Rummust Keilasse on kaks eurot, rongiga Tallinnasse on 3.30 ja Tallinna bussiga edasi tehnikaülikooli juurde edasi on kaks eurot," rääkis Nilisk kevadel. 

Transpordiameti liikuvuse statistikast ilmneb, et ühistranspordi kasutajaskond on Põhja-Eestis viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud.

Kui 2013. aastal liikus ühistranspordiga kodu ja töö vahet 34 protsenti inimestest, siis 2023. aastal 26 protsenti. Autoga liikujate osakaal on samal ajal aga kasvanud 49 protsendilt 56 protsendile.