Järgmise aasta riigieelarves on ühistranspordile ette nähtud pea 120 miljonit eurot, kuid tegeliku vajaduse katmiseks on vaja 46 miljonit eurot enam. Nagu viimasel kahel aastal, on ka seekord valitsuses kokkulepe, et puuduolev osa kaetakse valitsuse reservist.

"See on aastaid olnud selline praktika. Kuna transpordimahtude puhul tervet aastat ei suudetagi alati täpselt hinnata, siis puudujääv osa taotletakse juurde. Sarnane praktika on kas või jäämurde puhul, paljude vajalike teenuste puhul, et hinnatakse, mida täpselt sellel aastal vaja on ja siis reservist makstakse juurde," ütles reformierakondlasest peaminister Kristen Michal.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ei pea lahendust õigeks, kuna valitsuse reserv on mõeldud ettenägematuteks olukordadeks, mida ühistranspordikulud pole.

"See õige muidugi ei ole sellepärast, et vabariigi valitsuse reservis kavandatakse ikkagi raha ettenägematuteks olukordadeks ja ministeerium, kellel seda ettenägematut kulu tekib, peab iga kord valitsuselt seda raha taotlema ja põhjendama. Nii et see ei saa olla juba fundamentaalselt selline põhilahendus," rääkis Sõerd.

Sõerd märkis, et kogu eelarve on prognoos ja samamoodi prognoositakse, kui palju raha kulub ühistranspordile. "See peab olema ikkagi eelarves. See vabariigi reservi kaudu puudujäägi rahastamine ei saa olla püsiv lahendus," lisas ta.

Sõerdi hinnangul peaks järgmise aasta puudujääk kajastuma lisaeelarves. Sealt edasi tuleks summad kanda aga riigieelarvesse.

Ka rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles, et sellised kulutused peaksid olema eelarves.

"Tegelikult on valitsuse reserv ikkagi ettenägematuteks kuludeks, kaasaarvatud kuludeks, mille suurus on täpselt määratlemata või mille saabumine on ebakindel. Aga jah, valitsuse reserv ei ole selliste kindlate planeeritavate ettenähtavate asjade rahastamiseks. Nii et meil on siin tegemist väikese tehnilise erimeelsusega," sõnas Ligi.

Sotsiaaldemokraatide esimees, siseminister Lauri Läänemets rääkis samuti, et lõputult reservi kasutama ei peaks.

"Mõistlik muidugi oleks, et see oleks eraldi eelarves. Aga see on eelarve tehniline küsimus osaliselt. Kui me paneme selle kohe eelarvesse, siis see tähendab, et eelarves on 46 miljonit eurot juurde vaja, isegi kui me teame, et eelmise aasta jäägid laekuvad valitsuse reservi. Siis see tähendab lihtsalt, et me oleme 46 miljoni euro võrra eelarvet suuremaks teinud ja reservijäägid on sellele lisaks. Me kasutame täna seda loogikat, kui raha on vähe, et me ootame, kuni need reservid tekivad järgmise aasta jooksul ja siis võtame sealt reservist," rääkis ta ja ütles, et vajalik raha ühisranspordi jaoks kindlasti tuleb.

"Kuna ühistranspordi hanked on kaetud lepingutega, siis need on riigile võetud kohustused. Isegi kui keegi poliitikutest arvab, et ta ei taha seda täita, siis minnakse kohtusse ja kohus otsustab nagunii selle täpselt sedamoodi. Seal seda ohtu ei ole, riik on võtnud lepingutega kohustused, ta peab seda katma, nii et see raha igal juhul 100 protsenti tuleb," ütles Läänemets.

Eesti 200 juhi, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul ei vasta ühistranspordi võrk praegu inimeste liikumisvajadustele ja kuni ühistranspordi süsteem ei vasta inimeste vajadustele, pole mõtet seda eelarvesse lisada.

"Ebaefektiivsele süsteemile raha peale planeerimine riigieelarvest on täiesti vastutustundetu. Järelikult läheb see raha reservi ja selle väljamaksmine on seotud ühistranspordi reformi läbiviimisega, et me suudaksime efektiivsele süsteemile tegelikult seda dotatsiooni maksta, mitte ebaefektiivsele," rääkis ta.

Reservi kasutamine peab Kallase sõnul liikuvusreformiga lõppema.