Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles ERR-ile, et kuivõrd võrreldes riigieelarves eraldatuga on ühistranspordi tegelik vajadus järgmisel aastal 46 miljoni euro võrra suurem, siis on koalitsioonipartnerite vahel kokkulepe, et puudjääk kaetakse reservist.

"Tõenäoliselt järgmise aasta esimeses pooles me selle taotluse esitame. /.../ Esitame taotluse rahandusministeeriumile vastava vajadusega ja rahandusministeerium tuleb taotlusega valitsuse juurde," lausus Hartman.

Ligi (Reformierakond) märkis, et valitsuse reserv on ikkagi ette nähtud ettenägematuteks kuludeks, mille suurus on määratlemata. "Valitsuse reserv ei ole selliste planeeritavate ja ettenähtavate asjade rahastamiseks," ütles ta.

Tänavu on ühistranspordi jaoks valitsuse reservist eraldatud juba peaaegu 20 miljonit. Ligi, kes ka ise rahandusministrina selle jaoks allkirja andnud, ütles, et see raha on eraldatud just seetõttu, et täpne vajaminev summa on olnud riigieelarve koostamise ajal ebakindel.

"Siiani on paar aastat rahastatud ühistransporti nii riigieelarvesse kirjutatud summa kui ka reservis broneeritud võimaluse kaudu. See on just sellepärast, et täpne summa on ebakindel. See sõltub kuluvalemist, mis transpordifirmadel on kütuse hind ja muud sellised asjad. Ja sellepärast broneeritaksegi. Aga öelda, et me hakkame reservi ajal arvelt oma püsikulusid katma, on kindlasti ettevaatamatu," lausus Ligi.

Hartmani sõnul on käimas ühistranspordi reformimine ning sellega üritatakse muu hulgas leida kokkuhoiukohti. Ligi ütles, et Hartman tutvustas liikuvusreformi plaane juba eelmise valitsuse ajal ning toona oli valitsus selle ettevalmistamisega väga rahulolematu.

"Nüüd me ka arutasime seda ja seda on täiendatud. Aga see ei tähenda, et meil oleks mingit kümned miljonit kuskilt võtta selle katteks," ütles Ligi.

Ligi sõnul ei oska ta öelda, mida regionaal- ja põllumajandusministeeriumis 46 miljoni euro suuruse puudujäägi all täpselt silmas peetakse.

"Ma ei tea, mida puudujäägiks nimetada. Tal (Hartmanil – toim.) ikkagi oli kohustus ka kärpida ja ühistranspordi arvelt tegelikult kuus miljonit eurot kärbiti. Kui kellelgi on unistused, milline võiks olla ühistranspordisüsteem, siis see ei tähenda tingimata, et on olemas üks standard, millega me peame kulusid võrdlema. See on väga hüpoteetiline number minu jaoks," lausus ta.

Ligi sõnul ei tähenda see samas, et ühistranspordile järgmiseks aastaks eraldatud 120 miljonit eurot, mida on üle 30 miljoni euro vähem kui sel aastal, oleks kivisse raiutud arv.

"Ei ole ju üldse midagi katki, sest on ka lisaeelarved, kus eelarve mahu piires saab ümbertõstmise teha. Nii et eks me ikka vaata ka minister Hartmani plaane ja ja rahastamisvajadusi ja vaatame ka reservi, et kas see on kasutatav," lausus Ligi.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel on vaja järgmisel aastal 165,7 miljonit eurot, et tagada kehtivate lepingutega võetud kohustuste täitmine, taristutasude katmine ning (Elroni) uute rongide kasutusevõtt. Järgmise aasta riigieelarves on ühistranspordile ette nähtud 119,8 miljonit eurot.

Läänemets: vajaminev raha leitakse igal juhul

Hartmani erakonnakaaslane ja siseminister Lauri Läänemets ütles, et mõistlik oleks, kui ühistranspordi jaoks oleks kogu vajaminev raha eelarves, aga kuivõrd raha on vähe, on praegu otstarbekam kasutada vajadusel valitsuse reservi.

"See on eelarvetehniline küsimus osaliselt – kui me paneme (kogu raha) kohe eelarvesse, siis tähendab, et eelarves on 46 miljonit juurde vaja, isegi kui me teame, et eelmise aasta jäägid laekuvad valitsuse reservi. See tähendaks, et me oleme 46 miljoni euro võrra riigieelarvet suuremaks teinud ja reservijäägid on sellele lisaks. Me kasutame praegu seda loogikat, et kui raha on vähe, siis me ootame, kuni need reservid tekivad järgmise aasta jooksul ja siis võtame sealt reservist," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul leitakse kindlasti kogu vajaminev raha.

"Kuna ühistranspordihanked on kaetud lepingutega, siis on need riigile võetud kohustused. Isegi kui keegi poliitikutest arvab, et ta ei taha seda täita, siis minnakse kohtusse ja kohus otsustab nagunii selle täpselt sedamoodi (et riik peab maksma). Riik on võtnud lepingutega kohustused, ta peab seda katma, nii et see raha igal juhul sada protsenti tuleb," lausus Läänemets.

Kallas: mitteefektiivsele ühistranspordile pole mõtet raha peale kütta

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles, et valitsuse reservist ühistranspordi kulude katteks raha eraldamine on olnud aastatepikkune praktika.

"Kuna transpordimahtude puhul tervet aastat ei suudetagi alati täpselt hinnata, siis puudujääv osa taotletakse juurde. Sarnane praktika on kas või jäämurde puhul, paljude vajalike teenuste puhul, et hinnatakse, mida täpselt sellel aastal vaja on ja siis reservist makstakse juurde," lausus ta.

Eesti 200 esimees, haridusminister Kristina Kallas ütles, et Eesti ühistranspordivõrk ei vasta praegu vajadusele, mis inimestel on liikuda punktist A punkti B.

"Sellele mitteefektiivsele ühistranspordivõrgule ei ole mõtet raha peale kütta, lihtsalt sellepärast, et keegi ütleb, et tal on seal puudujääk," lausus Kallas.