Hartman kavatseb ühistranspordist puuduolevad kümned miljonid jooksvalt taotleda
Järgmise aastal on riigieelarves ühistranspordi doteerimiseks ette nähtud viiendiku võrra vähem raha kui tänavu ning tegeliku vajaduse katmisest on puudu lausa 46 miljonit eurot. Minister Piret Hartmani sõnul hakkab ta puuduolevat raha järk-järgult juurde taotlema, kuid jätkusuutlik selline süsteem pole.
Järgmise aasta riigieelarves on ühistranspordile ette nähtud 119,8 miljonit eurot, mida on pea 32 miljonit eurot vähem kui sel aastal. Tegeliku vajaduse katmisest on aga puudu veel rohkem, 46 miljonit eurot.
"Vajadus järgmisel aastal on 165,7 miljonit eurot, et tagada kehtivate lepingutega võetud kohustuste täitmine, taristutasude katmine ning (Elroni) uute rongide kasutusevõtt," ütles regionaal-ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andes Ruubas.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles ERR-ile, et koalitsioonipartnerite vahel on kokkulepe, et puudjääk kaetakse riigieelarve reservist.
"Tõenäoliselt järgmise aasta esimeses pooles me selle taotluse esitame. Loomulikult proovime leida omalt poolt kokkuhoiukohti, aga kindlasti peame minema täiendava taotlusega riigieelarve juurde, sest teistmoodi ei ole võimalik tagada ühistranspordi toimimist," lausus Hartman.
"Esitame taotluse rahandusministeeriumile vastava vajadusega ja rahandusministeerium tuleb taotlusega valitsuse juurde. Seda on võimalik aasta jooksul vastavalt vajadusele esitada. Sellel aastal me alustasime küsimist, kui ma ei eksi, kas juunis, ja lõpuks otsuseni jõudsime augusti alguses, nii et mõne aja võtab see kindlasti aega," lisas Hartman.
Sel aastal on ühistranspordi dotatsiooniks valitsuse reservist eraldatud 18,2 miljonit eurot.
Hartmani sõnul kasvatavad järgmisel aastal kulusid eelkõige uute Škoda rongide saabumine ja taristutasude kasv raudteel. Näiteks peab Elron maksma taristutasu neli miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kõigist Elroni kuludest moodustab taristutasu aga lausa 70 protsenti.
"See on see koht, kus tegelikult ei ole võimalik öelda, et me ei ole valmis seda tasuma, vaid kui tahame hoida rongiliiklust töös, siis me peame taristutasudega arvestama," ütles Hartman.
Küsimusele, kas puudujääk riigipoolses rahastuses võib tähendada piletihinna tõusu näiteks rongides, vastas Hartman, et loomulikult peab piletihinna üle vaatama.
"Kui me räägime rongiliiklusest, siis on ka Elron ise öelnud, et rongipileti hinna puhul võiks nad liikuda nii kaugele, et piletitulust on võimalik 50 protsenti katta, täna on see 40 protsendi juures. Aga mis aastal ja kuidas me (selle eesmärgini) liikumas oleme, seda me olemegi omavahel (Elroniga) kokku leppimas," lausus Hartman.
Hartman: bussipileti hinda tõsta pole võimalik
Hartmani sõnul on samas transpordiliike, kus piletihinda tõsta ei tohiks.
"Kindlasti bussiliikluse puhul ma täna ei näe tegelikku võimalusi piletihinna tõstmiseks, sest me ei tohi hirmutada inimesi ühistranspordist ära liikuma. Nägime, kui soovisime (hindu) ühtlustada, et Pärnus tekitas see kohe väga palju erinevaid küsimusi ja arusaadavalt ka pahameelt, aga ma arvan, et see ühtlustamine on igati õigustatud. Aga jah, teatud ühistranspordiliikides hinna tõstmine täna kõne alla ei saa tulla," lausus minister.
Maakondlik bussliiklus, mida riik doteerib, saab järgmise aasta riigieelarves rahaliselt suure hoobi: kui sel aastal on bussliiklusele riigieelarves 74 miljonit eurot, siis järgmisel aastal 58,5 miljonit.
Hartmani sõnul on maakonnaliinide puhul jätkuv praktika, et neid hoitakse käigus lisaraha taotlustega.
"Praegu on valitsuses kokkulepe, et eakad ja koolilapsed ja eelkooliealised liiguvad tasuta ja seda põhimõtet proovime hoida. Mis me peame üle vaatama, millised on (maakonnaliinide) hangete tingimused. Need on ebaühtlaselt korraldatud erinevates piirkondades ja tihti mitte kõige mõistlikumalt, nii et praegu käib uute hangete ettevalmistamine," lausus Hartman.
Hartmani sõnul tehakse praegu tööd selle nimel, et ükski liin ära ei kaoks.
"Ka riigieelarveläbirääkimistel ma valitsuses tutvustasin ühistranspordi rahastamist, näitasin neid kohti, miks eelarvevajadus jätkuvalt nii suur on ja näitasin ka võimalusi, kus on kokkuhoiukohad ja mis see tegelik vajadus järgmistel aastatel on. Ma väga loodan, et valitsus jõuab riigieelarve läbirääkimistel järgmisel korral sinnani, et eelarves kajastub reaalne vajadus, mitte number, mis on neli aastat tagasi kokku lepitud ja mis alati vajab aastasisest korrigeerimist," lausus Hartman.
Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaühenduse hankes tehti hiljuti muudatus, millega seati vedajale nii-öelda kasumilagi, mis tähendab, et kui kasum läheb sellest protsendist üle, tuleb see raha riigile tagasi maksta. Hartmani sõnul tuleks samal põhimõttel vaadata üle ka bussiliinide hangete tingimused.
"Laevapileti hinna muutmine oleks keeruline saarte jaoks"
Laevaliinidele antakse järgmise aasta riigieelarvega 22,6 miljonit, sel aastal on summa 29 miljonit ehk raha antakse järgmisel aastal umbes veerandi võrra vähem.
Ka suursaarte parvlaevadel piletihinna tõstmine oleks keeruline, ütles Hartman.
"Alustan ka ise järgmisel nädalal läbirääkimisi suursaartega, kuidas meil on võimalik paremini korraldada (laevaühendust). Selge on see, et piletihinna muutmine on täna keerukas saarte jaoks, elukallidus seal on niigi täna suurem; samamoodi ettevõtete jaoks on kõik sisendhinnad kallimad," lausus minister.
Hartmani sõnul tuleb ühistranspordi rahavajaduseks leida ka muid lahendusi, kui reservist lisaraha küsimine.
"Meil ei ole mõtet üksteisele valetada, täna on selles süsteemis lihtsalt ressurssi puudu. Kui me soovime hoida kogu Eestit hästi ühendatud, ja ma täna ei näe võimalusi kuidagi vähendada ühendusi, siis kindlasti peab muutma ühistransporti oluliselt paremaks," lausus ta.
Näiteks peab regionaal- ja põllumajandusministeerium aasta lõpuks välja pakkuma ühistranspordikeskuste reformi põhimõtted.
"Praegu toimub kogu ühistranspordi reformimine, me oleme vaatamas üle, kuidas see korraldatud on, kus on efektiivsuse tõstmise võimalusi, kus me saaksime erinevad transpordiliigid omavahel paremini sünkrooni panna ja kus on see koht, kus me saaksime ka kokkuhoidu tekitada," lausus Hartman.
Kuivõrd ühistranspordi doteerimiseks ette nähtud summasid polnud selle aasta riigieelarve eelnõust ega eelnõu seletuskirjast erinevalt eelmistest aastatest võimalik leida, tuli vastavad arvud ministeeriumist päringuga välja küsida.