Lomp rääkis toiduliidu pressikonverentsil, et jaekaubanduse mahud on olnud languses kaks aastat, ilma et vahepeal oleks mõni üksik kuugi mahukasvu näidanud.

"See on põhiliselt tingitud jõudsast hinnakasvust. Mitte ainult toidukaupade, vaid muude teenuste ja kaupade hinnatõusust," sõnas ta. "Nähes iga päev tarbijakäitumist, on see ülimadalas olukorras. Paranemist tegelikult ükski märk ei näita."

Kiire hinnakasv on vähendanud ostetavaid koguseid, nii et kolme aasta tagusega võrreldes rändab ostukorvi keskmiselt üks-kaks toodet vähem kui toona. Eesti toidu osakaal on ostukorvis siiski üsna sarnaseks jäänud, olles tänavu Selveris ligi 54 protsenti, mullu aga ligi 55 protsenti.

"Kõige suurem langus Eesti toidus on võil, suurim kasv tervisekaupadel," tõi Lomp välja ja põhjendas tervisekaupade müügi kasvu sellega, et juurde on tulnud palju kohalikke tegijaid.

Üle poole poekettides müüdavast kaubast moodustavad Lombi sõnul soodushinnaga tooted. Ta tõi välja, et vanasti peeti soodushinnaga kaupade osakaalu piiriks 35, maksimaalselt 38 protsenti, nüüdseks puudutavad need aga juba 50 protsendi piiri. Kui lisada juurde allahinnatud tooted, mille säilivustähtaeg hakkab lõppema ning mida ostjad samuti varasemast julgemalt korvi panevad, kasvab see protsenti üle 50.

Tulevaks aastaks prognoosib Selveri juht hindade jätkuvat tõusu, sest käibemaksutõus tähendab paraku ka hindade kasvu.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõi välja, et tuleval aastal mõjutavad toiduainete hindu lisaks käibemaksutõusule ka tulumaksutõus, kasumimaks, automaks ja palju muud, aga ükski teine sektor pole tarbijate rahakotiga nii tihedalt seotud nagu toiduainetööstus.

Piima hind on tõusuteel

Tere ja Farmi kaubamärki kasutava Nordic Milk OÜ piimatööstuse juht Ülo Kivine ütles, et piimandussektoris on hind väga muutlik ning praegu on see taas tõusuteel. Enamik Eesti tööstusi on tema sõnul sidunud oma hinna Euroopa Liidu keskmisega ning EL-is tekitab hinnasurvet muu hulgas see, et järgmisest aastast vähendavad Holland ja Taani riiklikult oma piimakarja.

Eestis on lehmade tootlikkus võrreldes 1990-ndate algusega tohutult kasvanud. Kivine tõi välja, et kui toona toodeti piima umbes sama palju kui praegu, siis lehmi oli 60 000 võrra rohkem. Sedavõrd suurenenud tootlikkus on aga kaasa toonud toorpiima keskmise rasvasisalduse languse.

Hinnapoliitika kohta märkis Kivine, et niisugust koore turuhinda nagu praegu pole ta kunagi näinud.

"Iga kolmapäev see muutub ja täna on jälle mõned pügalad üles liikunud. Mis on põhjus, ei tea mina ka," tõdes ta.

Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur ütles, et lihatootmisele terendavad suured väljakutsed, sest Euroopas pärsivad seda järjest rangemad regulatsioonid ning ka loomade haigused, mis on viimastel aastakümnetel suuri probleeme tekitanud.

Eestis on liha tarbimine ja tootmine vähenenud. Mullu kahanes see viie protsendi võrra, seejuures liunnuliha vaid ühe protsendi võrra, sealiha tootmine aga lausa kümme protsenti. Tulevikus prognoositakse linnuliha möödumist sealiha tarbimisest, kuna linnuliha peetakse tervislikumaks. 

"Me sööme rohkem liha kui keskmine maailmakodanik, 100 600 tonni aastas," lausus Kaur, kelle sõnul teeb see inimese kohta aastas 74 kilo liha.

Importtoodete osakaal Eestis müüdud lihast kasvas ja Kauri sõnul on tegu kurva faktiga. Jätkub ka hinna- ja positsioonikonkurents bränditoodete ja omamärgitoodete vahel ning viimane jätkab soodsama hinna tõttu kasvu.

"Kasvatusmahtude suurendamine on väljakutse," tõdes Kaur. "NIMBY (not in my backyard ehk mitte minu tagaaias - toim), tehke oma farmid, kuhu tahate, aga mitte siia. Klassikaline vastus on alati, ükskõik mis valdkonnas, et tehke Ida-Virumaale."

Leiba ja saia on hakatud taas rohkem ostma

Leiburi tegevjuht Ott Neeme ütles, et leiva- ja saiatoodete müügimaht on sellel aastal Eesti jaekettides viie protsendi võrra kasvanud ja see näitab korralikku taastumist, ehkki maht pole jõudnud tagasi tasemeni, kus see oli enne Ukraina sõja algust.

"Viimastel aastatel on langust mõjutanud ka tarbijate hinnatundlikkus, üldine inflatsioon, aga leiva-saiakategooria on olnud languses juba pikemat aega. Noorem põlvkond tarbibki leiba-saia vähem," tõdes Neeme, kelle sõnul üritatakse seetõttu tuua turule tooteid, mis rohkem noori kõnetaksid.

Leiva müügimaht on tänavu esimesel poolaastal kasvanud 10 protsenti, saial ligi kaks protsenti. Seejuures ostetakse rohkem röstsaia ja palaleiba, vähenenud on aga klassikaliste pätsikujuliste leibade ja saiade müük. Ühtlasi on leiva ja saia hind langenud, vastavalt kolme ja kahe protsendi võrra. 

Rääkides tulevast aastast, tõi Neeme välja tootjatele tekkiva hinnasurve, sest prognoositakse toorainehindade kuni seitsmeprotsendilist kasvu ning tööjõukulud kasvavad umbes samas suurusjärgus. Samas on tootjal väga keeruline hindu tõsta või kampaaniaid teha, sest tarbijad on endiselt hinnatundlikud ja otsivad kõige odavamat. Lisaks on ka tööjõunappus.

"Noored pole huvitatud tootmistööliste ametikohtadest, peab pakkuma suuremat töötasu, et neid meelitada ja olemasolevaid töötajaid hoida," tõdes Neeme.

A Le Coqi juhataja Jaanus Vihand kritiseeris plaanitavaid aktsiisitõuse ja prognoosis, et need toovad taas kaasa ostjate liikumise üle lõunapiiri.

Ettevõtte pakendikulu kasvab tuleval aastal Vihandi sõnul kahe miljoni euro võrra, selle tingivad hankijate juures sisse viidud uued rohenõuded. Samuti tõi ta välja, et uute, ärarebitavate pudelikorkide tõttu kulub neil nüüd aastas seitse tonni rohkem plasti, võrreldes sellega, mis oleks kulunud ilma uuendatud lahenduseta.

"Eesti mõttes on see täiesti vastupidine sellele, mida saavutada taheti. Meie pandisüsteem välistas paljuski selle korgiprobleemi," nentis Vihand.

Eestis on alates 2022. aastast kasvanud omabränditoodetest jookide müük. Joogitootja sõnul on põhjuseks Lidli tulek Eestisse, sest seal ongi valdav osa tooteid omabränditooted.

Ta prognoosis, et jätkub apelsinide defitsiit, kuid lisanduvad õun, kirss, rabarber ja mustsõstar. Toorainehinnad jätkavad kasvu.