Veiseliha ja hakkliha kallinesid aastaga jõudsalt

Mais maksis veiseliha poodides viiendiku võrra rohkem kui aasta eest ning märgatavalt kallines ka hakkliha. Mitmed piimatooted odavnesid veidi, neist enim väikepakendis või.
Konjunktuuriinsituudi maikuu hinnainfo näitas, et lihatoodetest kallines aastaga kõige enam veiseliha, mille kilogrammi sai aasta eest osta 18,73 euroga ja tänavu mais maksis see 22,56 eurot ehk viiendiku võrra rohkem.
14 protsenti kallines aastaga ka hakkliha, mille kilo maksis mullu kevadel keskmiselt 8,12 ja tänavu 9,27 eurot. Seejuures läks hakkliha mais ka võrreldes eelmise kuuga kaheksa senti kallimaks.
Sea ribiliha maksis mais 9,6 eurot ehk kaheksa protsenti aastatagusest enam ning seitsme protsendi võrra ehk 8,98 euroni kasvas ka seakarbonaadi hind. Samasse suurusjärku jäi ka kondita veiseliha hinnatõus.
Vahepeal kiiresti kerkinud broileri hind mais enam nii kiiresti ei tõusnud. Kohalik broiler kallines alla nelja protsendi 4,59 eurolt 4,75 euroni, samas kui importbroiler läks neli protsenti odavamaks, selle hind langes 4,05 eurolt 3,90 euroni.
Ühe kuu vaates ehk aprillist maini odavnesid nii kodumaine kui ka importbroiler, neist esimese kilohind viie ja teine lausa 16 protsendi võrra.
Viinerikilo kallines aastaga kuus protsenti 7,63 eurolt 8,09 euroni ning keeduvorst maksis mais 6,46 eurot ehk ühe protsendi rohkem kui mullu samal kuul.
Piimatoodete hind liikus aastaga pigem allapoole. Suurim langeja oli väikepakendis või, mille kilohind oli aasta eest 14,57 eurot, tänavu mais aga 13 protsenti vähem, 12,75 eurot. Ka viimase kuuga odavnes või ligi kolme protsendi võrra.
Piim odavnes kahe protsendi võrra, seejuures kilepakendis piimaliiter maksis 67 senti ehk täpselt sama palju kui aasta eest, tetrapakis piim aga läks kolme protsendi võrra soodsamaks, 1,25 eurolt 1,21 euroni.
Keefiri hind langes viie protsendi võrra 1,17 eurolt 1,11 euroni. Ka 10-protsendiline kohvikoor maksis ühe protsendi vähem ehk 2,72 eurot ning kohaliku juustu keskmine kilohind langes kahe protsendi võrra 12,01 eurolt 11,79 euroni.
Veidi kallinesid aga hapukoor - 3,89 eurolt 3,98 euroni - ning kodujuust - 5,87 eurolt 5,93 euroni.
Hoogsamas rütmis muutus munade hind. Kohalike munade puhul tõusis see aastaga keskmiselt kümne protsendi võrra, seejuures M-suuruses kümne munaga karp kallines 14 protsenti 2,63 euroni, L-suuruses munade karp aga seitse protsenti 3,05 euroni.
M-suuruses importmunad odavnesid aastaga 27 protsendi võrra 2,57 eurolt 1,89 euroni, samas kui L-suuruses välismaiste munade hind kasvas 11 protsenti 2,97 eurolt 3,31 euroni.
Köögiviljade hind on tavapäraselt kuust kuusse muutlikum ja nii oli see ka mais. Kõige suurema languse tegi aastavõrdluses peakapsa hind, mis odavnes 60 protsenti ehk 84 sendilt 34 sendini.
Importtomati kilo maksis mais 6,28 eurot, samas kui aasta eest sai selle kätte 31 protsenti odavamalt 4,80 euroga. Eesti tomat maksis 9,99 eurot, oli aga mullu müügil 8,42 euroga.
Kartulikilo hind tõusis keskmiselt viie protsendi võrra 1,03 euroni, porgandikilo odavnes aastaga üheksa protsendi võrra ja maksis mais 1,33 eurot.
Sama palju odavnes ka importkurk, mis maksis mais 2,21 eurot, ning kohaliku kurgi hind kasvas viis protsenti 8,12 euroni kilo eest.
Mugulsibula hind vähenes aastaga 91 sendilt 87 sendini ning seitse protsenti allapoole tuli see ka viimase kuuga. Importõunad maksid aga kolm protsenti rohkem kui aasta eest ehk 2,38 eurot.
Teraviljade hind püsis võrreldes köögiviljade hinnakõikumistega üsna muutumatuna. Leivakilo kallines aastaga kahe protsendi võrra 2,91 eurolt 2,96 euroni.
Saia hind sai aga aastaga kaks senti lisa ja see maksis mais 2,97 eurot.
Suhkrukilo odavnes neli protsenti 1,03 eurolt 99 sendini, jahukilo aga maksis 1,18 eurot, mis oli ühe sendi võrra vähem kui mullu mais.
Viis protsenti kallinesid kaerahelbed, mille kilo maksis aasta eest 2,17 eurot, tänavu mais aga 2,28 eurot.
Toimetaja: Karin Koppel











