Seaduse järgi saab kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital oma eelarve alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa selgitas, et kui nende aktsiiside laekumine ei ole eriliselt kasvanud, siis hasartmängumaksu laekumine on pidevalt kasvanud.

"Nüüd, kui me saime kätte rahandusministeeriumi eelarve prognoosid kuni aastani 2028, siis jätkuvalt alkoholi- ja tubakaaktsiisi [laekumine] ei kasva või see kasvab väga vähe. Alates 2026. aastast, kui tuleb uus hasartmängumaksu määrade tõus, tuleb jällegi hasartmängule päris palju lisa," kirjeldas Allikmaa olukorda.

"See siis viiski järeldusele, et kui teiste seitsme sihtkapitali vahendid kasvavad päris jõudsalt, siis spordi sihtkapitali eelarve alates 2022. aastast kuni 2028 praktiliselt mitte. Ja selle tõttu me pidasime vajalikuks 0,5 protsenti tubaka- ja alkoholiaktsiisist, mis läheb spordile, kaotame selle jäiga seose ära ja võrdsustame rahastamise alused kõigi ülejäänud seitsme sihtkapitaliga."

Kümne aasta jooksul on hasartmängumaksu laekumine praktiliselt kahekordistunud. Statistikaameti andmete järgi laekus aastal 2013 hasartmängumaksust üle 21 miljoni euro. Eelmisel aastal oli see summa üle 48 miljoni. Eesti hasartmängude korraldajate liidu direktor Tõnis Rüütel selgitas, et kasv tuleb hoopis välismaalt.

"Lõviosas see maks laekub tegelikult nendelt operaatoritelt, kelle tegevusväli on üle kogu maailma, aga seoses meie mõistliku maksupoliitikaga on nad registreeritud Eestis. Möödunud aasta kaughasartmängude laekumine oli 17,2 miljonit eurot, mis oli praktiliselt kahekordistunud eelmise aastaga võrreldes. Nüüd juba üheksa kuu laekumine on 15,3 miljonit. Prognoosin seda, et see kuskile 19 kuni 20 miljonini aasta baasil laekumine võib tulla. Omakorda kogu hasartmängumaksu laekumine - prognoosin ka umbes kümnemiljonilist tõusu," selgitas Rüütel.

Valitsus otsustas eelmisel aastal hasartmängumaksu määra tõsta. Rüütlile teeb selline trend muret.

"Suures rahahädas tõsteti ka seda hasartmängumaksu viielt protsendilt eelmisest jaanuarist kuuele protsendile ja 2026. aasta jaanuarist veel seitsmele protsendile. See juba annab tegelikult tagasilööke, et ei ole enam sellist järjekorda meie maksu- ja tolliameti ukse taga, et taotleda siia tegevus- ja korralduslubasid."