Teisipäeval andis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ühise pressikonverentsi Eesti välisministri Margus Tsahknaga.

Pressikonverentsil küsis Arni Alandi ERR-st mõlemalt välisministrilt hinnangut ICC määruse kohta Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja endise kaitseminister Yoav Gallanti vahistamiseks. (ICC andis ka 2023. aasta märtsis välja vahistamismääruse Putini kohta seoses süüdistustega sõjakuritegudes Ukrainas - toim.)

Landsbergis vastas küsimusele esimesena. Ta selgitas, et ICC liikmesriikidel ei ole õigust valikuliselt määruseid täita, kui nad tahavad, et ka Venemaa president Vladimir Putin jõuaks kohtu ette.

"Kui mõned ICC liikmesriigid annavad teada, et nad kutsuvad Putini endale külla ja et kohtumäärus neile ei kehti või nad leiavad viisi seda mitte täita, siis me mõistame need riigid hukka, sest usume, et seda tehes nad kahjustavad rahvusvahelist õigustel põhinevat korda," lausus Landsbergis.

"Seega on minu kindel veendumus, et mul võib küll olla kohtuotsuse kohta oma arvamus, kuid kui ma tahan, et seadustel põhinev kord püsiks, siis mul ei ole õigust valida, milliseid otsuseid täita. Kui ma tahan, et Putin vahistataks ICC määruse alusel, siis pole mul õigust määruseid valikuliselt täita," ütles Landsbergis.

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et nõustub täielikult Leedu kolleegi öelduga.

Ta märkis, et Eesti on ICC liige ning rahvusvaheline õigus ja seadustel põhinev maailmakord on riigi jaoks eksistentsiaalne küsimus. "President Lennart Meri ütles, et väikeriigi jaoks on rahvusvaheline õigus tuumarelv. Me avaldasime toetust, kui ICC väljastas Putini vahistamismääruse, sest see oli õige otsus," lausus Tsahkna.

Ta rõhutas, et ICC on sõltumatu kohus. "Peame mõistma, et ICC on sõltumatu kohus. Ja meie aktsepteerime sõltumatut kohut. Me oleme ICC liikmesriik ning peame seisma rahvusvahelise õigustel põhineva maailma eest. Seega nõustun täielikult Leedu välisministri öelduga," ütles Tsahkna.

Ta jääb aga skeptiliseks, kas sellel kohtumäärusel on mõju piirkonnas rahu saavutamisele. "Need on aga kaks erinevat asja," lisas Tsahkna.

Hiljem tuli Tsahkna küsimuse juurde tagasi. Ta rõhutas, et Putini ja Netanyahu määrused on täiesti erinevad kaasused.

"Ärme pane Putini määrust ja Netanyahu määrust samasse korvi. Need on täiesti erinevad kaasused. Minu sõnum on, et kohus on sõltumatu – me ei tohi poliitiliselt sekkuda," sõnas ta.

Ungari on juba öelnud, et nemad ei kavatse Netanyahut vahistada.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on sellised sõnumid kriminaalkohtule kindlasti väljakutse, kuid samas on seal ka palju poliitilist positsioneerumist. Lisaks on vahistamismäärust kritiseerinud paljud riigid, kes pole üldse Rooma statuudi osapooled.

Mälksoo rõhutas, et kriminaalkohus ei saa teha otsuseid valikuliselt ja sõjapidamise normid on kehtinud juba pikka aega.

"Küsimus on lihtsalt selles, et kas ühel hetkel me jõuame sinnamaale, et me vähemalt üritame neid rakendada tõepoolest kõigi riikide suhtes, kes vähemalt on oma nõusoleku andnud, et nende territooriumil toime pandut rahvusvaheline kriminaalkohus võiks vaadata. Jah, see on väljakutse, aga ma arvan, et see ei tähenda rahvusvahelise kriminaalkohtu lõppu või ka lõplikku autoriteedi kadu, kui ka kohe midagi ei juhtu vahistamiste mõttes," ütles Mälksoo.

Eelmisel nädalal teatas ka Läti, et austab Netanyahu vahistamismäärust.

ICC määrus piirab teoreetiliselt Netanyahu liikumist, sest kohtuga liitunud 124 riigil on kohustus ta oma territooriumil vahistada.

Tagaotsitavaks kuulutamine ei tähenda veel süüdimõistvat kohtuotsust.