"Koda väljastas vahistamismääruse kahe isiku, Benjamin Netanyahu ja Yoav Gallanti suhtes seoses inimsusevastaste ja sõjakuritegudega, mis pandi toime alates 2023. aasta 8. oktoobrist kuni 2024. aasta 20. maini," teatas ICC.

ICC samm piirab teoreetiliselt Netanyahu liikumist, sest kohtuga liitunud 124 riigil on kohustus ta oma territooriumil vahistada.

Määrus väljastati ka Hamasi väejuht Mohammed Deifi osas, kuigi Iisraeli sõjaväe teatel sai ta juulis Gazas õhurünnakus surma. Kohtu teatel otsustati vahistamismäärus väljastada, kuna prokurör ei saanud kindlaks teha, kas ta on surnud.

Tagaotsitavaks kuulutamine ei tähenda veel süüdimõistvat kohtuotsust.

Netanyahu kabinet nimetas otsust absurdseks

"Iisrael lükkab täielikult tagasi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, erapooliku ja diskrimineeriva poliitilise organi, valelikud ja absurdsed süüdistused," seisis büroo avalduses. Avalduses lisas büroo, et "ükski sõda pole õiglasem kui sõda, mida Iisrael peab Gazas".

Avalduses osutati ICC prokurör Karim Khani seksuaalkuriteo süüdistustele. 54-aastane Khan on süüdistusi eitanud ja ütles, et teeb uurijatega koostööd.

USA on varem toetanud ICC sõjakuritegude teemalisi määruseid Vladimir Putini ja teiste Venemaa ametnike vastu Ukrainas toime pandud julmuste eest. Samas mõistis USA hukka Netanyahu ja Gallanti määruse taotlemise.

Netanyahu võib oodata uuelt Donald Trumpi administratsioonilt kõlavamat toetust, märgib The Guardian.

Oma esimesel ametiajal, 2020. aastal, kehtestas Trump USA sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtu vastu, mis olid suunatud ametnikele ja nende peredele.

Toonane välisminister Mike Pompeo selgitas, et sanktsioonid kehtestati seetõttu, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus asus uurima USA ja tema liitlaste tegevust Afganistanis, aga ka Iisraeli sõjaliste operatsioonide tõttu okupeeritud aladel.

Eesti välisminister Margus Tsahkna väljendas skeptilisust, et määrus aitab kaasa rahule Lähis-Idas.

 "Uudis on veel värske," edastas välisministeerium Tsahkna (E200) sõnu. "Võtame vahistamismäärused teadmiseks, tutvume nendega ja konsulteerime lähimate partneritega Euroopa Liidus ning ICC osalisriikide seas. ICC on sõltumatu kohus. Eesti on ICC liige ning rahvusvahelisele õigusele ja reeglitel põhineva maailmakorra tagamine on meile oluline."

"Samas oleme skeptilised, kas need vahistamismäärused aitavad kaasa kestvale rahule Lähis-Idas," lisas Tsahkna.

EL-i välisesindaja sõnul tuleb määrust täita ja austada

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell ütles, et ICC otsust tuleb austada ja täita. Ta märkis, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsused ei ole poliitilised.

"See otsus on siduv kõigile riikidele ja kõik kohtu osalisriigid, kelle seas on kõik Euroopa Liidu liikmed, on kohustatud seda jõustama," sõnas Borell.

Prantsusmaa teatas, et tegutseb vastavalt karistamatuse vastu võitlemise kontseptsioonile.

"Meie vastus on nende põhimõtetega kooskõlas," ütles Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja Christophe Lemoine. Ta nentis samas, et tegemist on keerulise juriidilise probleemiga.

Trumpi tulevane julgeolekunõunik Michael Waltz mõistis otsuse hukka

USA järgmise presidendi Donald Trumpi tulevane julgeolekunõunik Michael Waltz mõistis otsuse määrus väljastada hukka. Ta väitis, et Iisrael on seaduslikult kaitsnud oma riiki terroristide eest.

Waltz lubas, et järgmine USA administratsioon hakkab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ÜRO väidetavale antisemitismile jõuliselt reageerima.

The ICC has no credibility and these allegations have been refuted by the U.S. government.

Israel has lawfully defended its people & borders from genocidal terrorists. You can expect a strong response to the antisemitic bias of the ICC & UN come January. https://t.co/jIalwzooeS

— Rep. Mike Waltz (@michaelgwaltz) November 21, 2024