2021. aasta kohalike valimiste eel sai Isamaa erakonda kuuluvatel Elva volikogu kandidaatidel mõõt täis, kui nad võtsid ette kodukandi volikogusse kandideerijate nimekirja ja avastasid sealt mitmed anomaaliad. 

"Me vaatasime sinna peale ja – ohoo – väga palju selliseid inimesi, keda me ei tea, ei tunne või teame ja tunneme, aga teame päris kindlasti, et nad ei ole siin Elva valla püsielanikud, et miks nad küll kandideerivad," rääkis Elva volikogu kandidaat Vahur Jaakma.

Kohalike omavalitsuse volikokku kandideerimise seadusest leidsid probleemi tõstatajad punkti, kus on sõnaselgelt öeldud, et kandideerida saab isik, kes omab püsielukohta selles omavalitsuses.

Arusaadavalt oli tegu osaga valimisvõitlusest, kuid teisalt leidis justkui kinnitust oluline põhimõte. Kaebajad kammisid avalikke intervjuusid, sotsiaalmeediat ja avalikke dokumendiregistreid ning koostasid nimekirja kandidaatidest, kelle suhtes tekkis kahtlus, et nad ei ela Elvas. Algul pöörduti sellega valimiskomisjoni ja kui sealt vastust ei tulnud, siis veel enne 2021. aasta valimisi ka kohtusse. Kulus kolm aastat, vaidlus käis vahepeal tiiru isegi riigikohtus ja selle aasta veebruaris langetas Tartu ringkonnakohus viimaks otsuse, mis on nüüdseks jõustunud.

"Lähtudes riigikohtu juhistest leidsime siis seda, et need andmed, mis kaebajad esitasid kaebuses vabariigi valimiskomisjonile, mis sealtkaudu sai teatavaks ka Elva vallale, olid piisavad selleks, et vallal tekiks põhjendatud kahtlus, et mõne kandidaadi elukoha andmed rahvastikuregistris ei ole õiged. Ja selle põhjendatud kahtluse pinnalt vald oleks pidanud asuma neid andmeid kontrollima ja kuna ta seda ei teinud, siis oli vald õigusvastaselt tegevusetu," selgitas Tartu ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Tanel Saar.

Ehk lühidalt kinnitas kohus, et omavalitsus peab kontrollima, kas volikogu kandidaat või liige ka päriselt elab rahvastikuregistris märgitud aadressil, kui selle kohta kahtlust avaldatakse. Elva vallas on väidetavalt viimastel aastatel mitu kahtlast juhtumit.

Kohtuasja kõige tuntum näide on reformierakondlasest mitmekordne minister ja riigikogu liige Urmas Kruuse, kellel on kodu ka Tallinnas, aga kes üürib korterit ka oma kunagises lapsepõlve majas Elvas. Ta kutsus "Pealtnägija" lahkelt tuppa, veenmaks, et ta päriselt ka seal väikeses kahetoalises elab.

"Olen selles majas elanud üle 30 aasta ja ma ei saa kuidagi öelda seda, et ma ei tunne ennast elvakana või ma ei tohiks Elva asjades kaasa rääkida. Ja mulle on täiesti mõistetamatu, miks selline asi on üldse üles võetud," rääkis Kruuse.

"Sellist definitsiooni nagu püsielanik ei ole, aga on võimalus valida mitu elukohta. Ja see õiguslik elukoht on kodaniku vaba tahe, kus ta tunneb, kus ta tahab kõige rohkem panustada ja kus ta on. Põhimõtteliselt ma olen siin iga nädalalõpp. Me oleme oma peremudeli kokku leppinud. Me käime siin koos, käime eraldi ja see on üks osa meie elust, nii et selle tõttu on mulle need Elva asjad hästi olulised, ma tunnen siin igat nurka, igat puud," jutustas Kruuse.

Elva kohtuasi võib järgmise sügise kohalikel valimistel korralikult kaarte segada üle Eesti, sest 10 000 kandidaadi seas on kümneid sarnaseid näiteid erinevates piirkondades.

Näiteks Tallinna volikogu keskerakondlastest liikmed, endine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja tema abikaasa Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kellel "Pealtnägija" 2023. aastal külas käis, elavad Maardus, kuid on sisse kirjutatud kuhugi Tallinnasse.

EKRE liikmetest poliitperekond Poolamets on avalikult rääkinud, et elab Vinni vallas Kulina mõisas, aga eelmistel valimistel hajutasid riske, kui Evelin Poolamets kandideeris Vinni vallavolikogusse ja Anti Poolamets hoopis naaberomavalitsuses Rakveres, kus ta peaks justkui elama.

Sarnane seis on ka Martin ja Eeva Helmel – mõlemad elavad ja töötavad Tallinnas, aga mees kandideeris ja pääses linnavolikokku pealinnas, samas kui naine kuulub volikokku Lääneranna vallas, kus asub nende suvekodu.

Ka Isamaa erakonnas, mille liikmed antud kohtuvaidluse Elva vallaga algatasid, tekitab tulemus ilmselt vastakaid tundeid Jaanus Karilaidi ja Aivar Koka puhul. Esimene kuulub Haapsalu ja teine Jõgeva volikokku, mis tähendab, et nad justkui peaksid seal piirkonnas elama, aga mõlemad töötavad riigikogus Toompeal ja Aivar Koka kodumaja on avalike andmete kohaselt hoopis Tartus.

Hiljuti teatas sotsist siseminister Lauri Läänemets, kelle alluvusse rahvastikuregister kuulub, et sarnaselt eelmiste kordadega kandideerib ta järgmistel valimistel Väätsal ehk Türi vallas, kuigi näiteks tema laps käib lasteaias Tallinnas, kus minister töö tõttu suure osa ajast elab. Seda loetelu võiks pikalt jätkata, ent mida kohtuotsuse valguses selle teadmisega peale hakata?

"See tähendab seda, et kohalik omavalitsus peaks tegema kindlaks, milline on isikute püsiv elukoht ja siis vaatama, millised võimalused on tal selle saadud info põhjal edasi tegutseda. Halvemal juhul võib see tõesti kaasa tuua isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmise ja sellisel juhul on volikogu liikme volituste lõppemine seadusest tulenevalt automaatne," selgitas kohtunik Saar.

Kohus tõlgendab seadust nii, et kandideerida saab ainult piirkonnas, kus asub koht, mille inimene märkis rahvastikuregistris oma aadressiks ja kus ta ka püsivalt elab. Lisa-aadress, näiteks suvekodu, mida saab ka registrisse kanda, ei anna õigust seal piirkonnas kandideerida. Teisalt on ikkagi tänapäeva mitmekesiste töö- ja peremudelite puhul keeruline määrata, mida tähendab üldse inimese püsiv elukoht ehk lõpuks jääb vastutus justkui inimesele endale, aga valeandmeid esitada ka ei tohi.

"Hetke seaduste järgi on nii, et üks on ikkagi püsiv elukoht. Mina ütlen niimoodi, et sinu püsiv elukoht on seal, kus su talveriided on," teatas volikogu kandidaat Vahur Jaakma.

Konkreetse kohtuotsuse tulemusel oli Elva vald sunnitud kontrollima nelja kohaliku rahvasaadiku kahtlaseid elukohti. Esmalt vaadati rahvastikuregistrit, siis küsiti volikogu liikmelt endalt, kus ta elab, paluti saata isegi kommunaalarveid. Kui tegu oli üüripinnaga, päriti korteri või maja omanikult, kas antud poliitik ikka päriselt seal elab. Näiteks volikogu liige Meelis Karro saatis ilukirjandusliku jutu, kuidas ta on ehitanud erinevate naistega mitu maja, aga jättis vastamata, kus ta põhiliselt elab. Vald leiab, et sellisest vastusest piisab.

"Kuidas vald saab midagi rohkemat kontrollida, kui ka paar kohtunikku on öelnud, et kui me hakkame inimeste nii-öelda igapäevategevusi kontrollima, siis see juba läheb selleni, et kas ta on siis jälitustegevus või mis asi see on," sõnas Elva vallavolikogu esimees Sulev Kuus.

Volikogu kandidaat Mati Miil aga leiab, et vallal on need võimalused siiski olemas. "Sest kui hajaasustuse programmist keegi toetust tahab, siis see ju menetletakse nii kiiresti ära, et kas ta elab või ei ela."

Teema on poliitiliselt kuum ja panused kõrged nii Elvas kui ka teistes piirkondades, sest selle tulemusel võib muutuda, keda aasta pärast omavalitsustes valida saab. 

Tagatipuks võib vallapoliitikut vale-aadressi esitamisel oodata isegi kriminaalasi.

Näiteks varasem Elva valla volikogu esimees ja liige Maano Koemets näitas "Pealtnägijale" teadaolevalt enda elukohana talumaja Elva lähistel. Ta on ka ise avalikult intervjuudes tunnistanud, et elab tegelikult umbes tunnise sõidu kaugusel Peipsiääre vallas ja nüüdseks on aga hoopis Elva naabri Nõo vallavanem. Mõnegi kriitiku sõnul on ta läbi valeandmete esitamise ehk talukoha oma püsielukohaks märkimisega teeninud volikogu esimehe ja volikogu liikmena üle 100 000 euro tulu. Värskem uudis on, et selle kohta alustas menetluse ka prokuratuur, aga seni ei ole kahtlustust esitatud.

Advokaat Triin Kaurov rõhutas, et kui me ajame taga seda, et rahvastikuregistrikanne vastaks tegelikule ja alalisele elukohale, siis see nõue kehtib kõigi suhtes, olgu see siis kohalik õpetaja või lapsevanem, kes küsib mingit toetust näiteks, või on see volikogu liige. "Kui me tahame, et me elame demokraatlikus õigusriigis ja järgime seaduseid, siis need seadused on täitmiseks kohustuslikud ka volikogu liikmetele."

Selguse huvides olgu öeldud, et antud teema puudutab ainult kohalikke valimisi, riigikogu valimistel on poliitturism lubatud ja tavaline. Elva vald pöördus kuu eest asjaga riigikohtusse põhiseaduse järelevalvemenetluse korras, sest valla sõnul puuduvad neil hoovad rahvastikuregistrisse märgitud elukohta rohkem kontrollida. Riigikohtu vaidluses on praeguseks arvamust avaldanud juba õiguskantsler, siseministeerium ja riigikogu põhiseaduskomisjon.