Ringkonnakohus rahuldas 2024. aasta veebruaris Isamaa erakonna liikmete kaebuse, milles väideti, et mitme kohalikel valimistel Elva vallas kandideerinud isiku püsiv elukoht ei ole Elva vallas. Ringkonnakohus kohustas valda kontrollima kaebuses nimetatud isikute rahvastikuregistri elukoha andmete õigsust. 

2024. aasta oktoobris palus Elva vallavolikogu riigikohtul tunnistada põhiseadusvastaseks olukorra, kus puuduvad õigusnormid elukoha andmete sisuliseks kontrolliks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis tänase otsusega taotluse rahuldamata. 

Riigikohus märkis, et rahvastikuregistri pidamise eesmärk on usaldusväärse teabe kogumine, mis tähendab, et töödeldavad isikuandmed peavad olema tõesed. Igaüks võib Eestis valida omale vabalt elukoha, kuid elukoha andmed tuleb rahvastikuregistrile esitada tegelikkusele vastavalt. Inimesel võib olla mitu alalist elukohta (nt linnakorter ja maamaja). Mitme elukoha puhul valib isik vabalt, millist neist kanda rahvastikuregistrisse. 

Andmete kontrollimiseks võib KOV koguda tavapäraseid haldusmenetluses lubatavaid tõendeid, ennekõike küsida isikult selgitusi ja dokumente, võtta ütlusi tunnistajatelt või teha päringuid eluruumi omanikule. Isiku õigusi intensiivselt piiravaid vahendeid (nt jälitustegevus) seadus elukoha andmete kontrollimiseks kasutada ei luba. 

Kolleegium lisas, et ka isik, kelle õigusi teise isiku ebaõige elukoha kanne rikub, võib taotleda kande kontrollimist, esitades vastavad tõendid. Kui taotluse või muude andmete põhjal tekib põhjendatud kahtlus, et isik ei ela registrisse kantud aadressil, saab KOV koguda lisatõendeid, et seda kontrollida. 

Riigikohus rõhutas, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete õigsus kuulub kohaliku omavalitsuse üksuste huvisfääri laiemalt kui üksnes valimisõiguse teostamise aspektist. Registrijärgse elukohaga on seotud paljud kohalikud ülesanded, nt koolikohustuse täitmise võimaluse loomine, sotsiaalhoolekande tagamine ja lasteasutuses käimise võimaldamine.

Riigikohtu otsus loob pretsedendi, sest lõpetab tõenäoliselt nii poliitturismi ehk olukorra, kus poliitik kandideerib kohalikel omavalitsuste valimistel omavalitsuses, kus ta tegelikult ei ela.

Pilving: kahtlused valeandmete kohta ei tohiks tekkida tühja koha pealt

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving selgitas ERR-ile, et otsuse langetamiseks luges kohus lisaks rahvastikuregistri seadusele ka haldusmenetluse seadust ja riigivastutuse seadust ning neis on loetletud standardtõendid, mida kohalik omavalitsus võib kasutada, näiteks tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid, et nende pinnalt oma otsus teha. Pilving märkis, et omavalitsus aga ei tohi rakendada jõulisi tõendite kogumise võtteid, näiteks jälitustegevus ja kellegi sideandmete salvestamine.

Pilving ütles, et iga inimene saab ise valida, millise infoga ta soovib esitatud andmete õigsust tõendada, ja omavalitsus omakorda peab andma märku, kui tal on tekkinud kahtlus või tõendid on jätkuvalt ebapiisavad.

Pilving rõhutas, et kohalikul omavalitsusel ei tohiks aga tekkida tühja koha pealt kahtlus valeandmete esitamise kohta.

"See on volikogu liikme valik, kas ta üritab tõendada oma väidete õigsust või mitte. Aga ta peab arvestama siis sellega, et kohalik omavalitsus võib selle pinnalt teha järeldusi, kui tõendeid ei esitata. Teistpidi, tühja koha pealt ei saa tekkida piisavalt kahtlust, et inimene, kellel on eluruum olemas, kas ta on siis ise omanik või selle üürinud, seal ei ela. Et midagi hakata ümber lükkama, on kõigepealt vaja kahtlust ja see ei saa tekkida tühja koha pealt," rääkis Pilving.

"Kohalikud omavalitsused said nüüd selgust juurde, said kinnitust, et see on oluline küsimus. See pole vaid valimiste kontekstis oluline, vaid rõhtasime ka lasteaiakohtade, koolikohtade jagamise olulisust ja kuidas see sõltub elukohaandmetest. Nii et kohalikud omavalitsused peavad kindlasti tõsiselt suhtuma. Aga nüüd ei saa minna hulluks, et hakata kahtlustama iga inimest, kes elukohateate esitab. Selleks peab ikkagi olema mingisugune kahtlusi tekitav info. Näiteks kui kuskil väikeses kahetoalises korteris on registreeritud 10 lastega peret, on ilmselge, et nad ei saa seal kõik koos korraga elada," selgitas kohtunik.

Pilving märkis, et rahvastikuregistri seadus on kehtinud juba aastakümneid ja selles on selge viide, et valeandmete esitamise korral elukohta ei registreerita. "Ei muutu ka see, et tõendite hulk, mida riigikohus täna välja luges haldusmenetluse seadusest, on samuti olemas olnud aastakümneid ja kohtud on ka senises praktikas sellest lähtunud, et need tõendid ja volitusnormid on olemas selleks, et kui mingid andmed on kuskil valed, siis on üldine põhimõte, et riik valeandmed peab registist kõrvaldama. Riigi andmekogude info peab olema tõepõhine," lisas ta.

Pilving lisas, et riigikohus ei andnud kolmapäevases otsuses hinnanguid eraldi Elva volikogu liikmete andmete õigsuse või ka kellegi teise kohta isiklikul tasandil, vaid tegeles põhimõttelise küsimusega, kas alusnormid on kehtivas õiguses olemas, et vigu parandada.

Politoloog: otsus muudab vaid häältemagnetite ülesseadmist

Tänane riigikohtu otsus ei pruugi aga sisuliselt palju muuta. Tartu Ülikooli politoloogi Mihkel Solvaku hinnangul muudab otsus ainult tuntud häältemagnetite ülesseadmist.

"Pigem (otsus) palju ei muuda, sest me teame, et kohalike omavalitsuste valimistel umbes neljandik häältest antakse kohalike valimisliitude heaks ja seal on reeglina niikuinii kõik kohalikud inimesed. Mida see võib natukene mõjutada, on erakondade nimekirjade kokkupanemist, sest seal kipub olema kombeks panna natuke tuntumaid kandidaate ka, kuigi kohalike omavalitsuste ringkondade nimekirjad on tegelikult hästi pikad. Pikemad kui riigikogu ringkondade valimisnimekirjad, sest volikogud on piisavalt suured. Ehk siis seal on tavaliselt segu nii-öelda natuke tuntud nimedest ja paljudest kohalikest inimestest ka," selgitas Solvak.

"See tähendab, et ilmselt natukene nende tipukandidaatide osas tuleb muudatusi, aga mitte massiivselt, sest ikkagi enamus ju nendest kandidaatidest on sealt samast vallast pärit, sellepärast et see nimekiri on pikk ja nad tahavad kogu volikogu kohtade osas kandidaate välja panna. Nii et pigem väikesed muudatused, ma arvan," lisas ta.

Poliitikute hinnangul olukord suures plaanis ei muutu

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi ütles ERR-ile, et tema hinnangul jätkub sisuliselt praegune olukord.

"Mina saan aru, et Elva taotluse kohta, et need sätted oleksid põhiseaduse vastased, õigussüsteem leidis, et need ei ole põhiseadusevastased ja kohalikul omavalitsusel on ka täna piisavalt võimalusi kontrollida inimese elukohta, kui see vajalikuks osutub. Aga suures plaanis on ja jääb ikkagi see olukord, kus igal inimesel ise on õigus, aga loomulikult ka kohustus esitada oma elukoha andmed registrisse, mis on õiged," ütles Hanimägi.

"Aga nii nagu ka siin välja toodi, siis loomulikult igal inimesel võib ju olla ka mitu elukohta, nii et see valik on ikkagi inimese enda teha. See, et ei anta mingit jälitustegevust või muud ruumi juurde kohalikule omavalitsusele, ma arvan, on mõistlik. Ja suures plaanis need inimesed, kes tunnevad, et nende õigusi rikutakse kohaliku omavalitsuse tasandil, ju saavad siiski omavalitsuse poole pöörduda ja omavalitsus saab teha tavapärast kontrolli, küsida andmeid juurde, küsitleda tunnistajaid jne. Aga lõppkokkuvõttes see otsus ikkagi tähendab seda, et suures plaanis jätkub see olukord, kus kandideerija ise määrab enda elukoha ja valimistoimkond siis arvestab registripõhist elukohta," lausus Hanimägi.

Ka Elva vallavolikogu esimehe Sulev Kuusi hinnangul jääb kõik samaks.

"Ega see teistmoodi ei saagi kui enne. Mitte midagi seal muutunud ei ole, kahtluse korral küsib lisadokumente ja ega tal muid võimalusi ei ole. Ülejäänud on piiratud ja kui ta juba nii-öelda läheneb tema elukohale, siis on see keelatud jälitustegevus ja tal, tõesti, põhimõtteliselt on need asjad ikkagi piiratud. Üsna hall ala on see," ütles Kuus

Algselt Elva vallaga vaielnute hinnangul on see aga otsus pretsetenti loov.

"See otsus kajastab täpselt seda, mida me oleme selle kolme poole aastase kohtusaaga käigus nagu taotlenud. Kuna on tegemist praegu pretsedendi loomisega, siis me peame mõtlema võib-olla tõesti veelkord valla valimiskomisjonile ja vallavalitsusele meelde tuletada seda asja, et teil on töö pooleli," rääkis Elva piirkonna kandidaat Vahur Jaakma.