Oluline neljapäeval, 28. novembril kell 20.25:

- Putin ähvardas Orešniku raketiga sihikule võtta Kiievi "otsustuskeskused";

- Zelenski: Venemaa ründas Ukraina energiataristut kobarpommidega;

- Putin: õhurünnak Ukrainale oli vastus ATACMS-ide eest;

- Saksamaa pakub Poolale Patriot õhutõrjesüsteeme;

- Reuters: USA kuulutab välja suure sõjalise abipaketi Ukrainale;

- Norra plaanib järgmisel aastal Ukraina abistamist suurendada;

- Minister: Ukraina energiasektor langes vaenlase massiivse rünnaku alla;

- Zelenski loodab Lõuna-Koreaga kokkulepet Põhja-Korea osas.

Putin ähvardas Orešniku raketiga sihikule võtta Kiievi "otsustuskeskused"

Kiievis asuvad "otsustuskeskused" võivad olla Venemaa uue raketi Orešniku ​​sihtmärkide hulgas, ütles Venemaa president Vladimir Putin.

Putin ütles Kasahstanis Astanas Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) tippkohtumisel esinedes, et Venemaa sõjaline juhtkond "valib praegu sihtmärke" Ukrainas, et neid Orešnikuga lüüa.

"Need võivad olla sõjalised rajatised, kaitse- ja tööstusettevõtted või otsustuskeskused Kiievis," lausus Putin.

Venemaa kasutas Orešnikut esmakordselt rünnakus Dnipro linna vastu 21. novembril. Varsti pärast seda väitis Putin, et relvale puuduvad kaitsemeetmed. Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas hiljem selle väite ümber.

Putin on alates Venemaa täiemahulise sõja algusest korduvalt ähvardanud rünnata Ukraina "otsustuskeskusi".

Zelenski: Venemaa ründas Ukraina energiataristut kobarpommidega

Venemaa tegi neljapäeval ulatusliku rünnaku Ukraina energiataristule, tulistades riiki muu hulgas kobarpommidega, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Kobarpomme saab heita lennukitelt, aga tulistada ka suurtükkidest või toimetada kohale rakettidega. Need lõhkevad õhus ja puistavad väikeste pommidega üle ulatusliku ala. Ekspertide sõnul on neid sõjas kasutanud nii Venemaa kui Ukraina.

"Mitmes oblastis täheldati rünnakuid kobarpommidega ja need olid sihitud tsiviiltaristu vastu," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

Ukraina tulistas neljapäeval alla küll 79 Venemaa raketti ja 35 drooni, kuid Venemaa massiivne raketi- ja droonirünnak jättis üle miljoni ukrainlase elektrita.

"See on Venemaa terroritaktika väga põlastusväärne eskalatsioon," ütles Zelenski.

Kobarpommid on täiemahulise Ukraina sõja jooksul tapnud või vigastanud rohkem kui tuhat inimest, ütles kobarpommikoalitsioon (CMC) septembris avaldatud aastaraportis.

Need kujutavad endast ka pikaajalist ohtu, sest paljud pommid ei lõhke kohe, vaid võivad justkui maamiinidena veel aastaid hiljem plahvatada, ütles CMC.

Ei Venemaa ega Ukraina ole 2008. aasta kobarpommikonventsiooniga liitunud 112 riigi hulgas. 

Samuti konventsioonist kõrvale jäänud USA nõustus 2023. aasta juulis Ukrainale kobarlaskemoona tarnima. Sammu kritiseerisid ka mitmed liitlased.

Putin: õhurünnak Ukrainale oli vastus ATACMS-ide eest

Venemaa president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et öine massiivne drooni- ja raketirünnak Ukrainale oli vastus Venemaa territooriumile tulistatud Lääne rakettide eest.

"Me viisime läbi kõikehõlmava rünnaku," ütles Putin. "See oli vastus (USA) ATACMS-i rakettide jätkuvatele rünnakutele meie territooriumi pihta."

Ulatuslik rünnak peamiselt riigi energiataristu vastu tõi muu hulgas kaasa enam kui miljoni ukrainlase elektrita jäämise.

Putini sõnul tulistas Venemaa välja üle 90 raketi ja 100 drooni, tabamuse sai 117 sihtmärki.

Ta väitis ka, et Venemaa teab, mitu kaugmaarelva Ukrainale anti ja kus need asuvad.

Saksamaa pakub Poolale Patriot õhutõrjesüsteeme

Saksamaa teatas neljapäeval, et tegi NATO-le pakkumise paigutada jaanuarist Poola õhutõrjesüsteemid Patriot kaitseks Ukraina relvatarneteedele.

Kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Patriotid aitaksid kaitsta logistikakeskust ning kindlustada autode, relvade ja laskemoona tarne, mida "Ukraina hädasti vajab, et kaitsta end Venemaa jõhkrate rünnakute eest, mis rikuvad rahvusvahelist õigust".

Saksamaa saatis kolm Patrioti süsteemi Poola ka 2023. aastal, kui riigi idaosas asuvat küla tabas arvatavalt kursilt kaldunud Ukraina õhutõrjerakett. Patriotid toodi tagasi sama aasta novembris.

Kaitseministeeriumi teatel saadetakse jaanuarist 2025 Poola ka toetusrühmad ja süsteemid võivad riiki jääda kuni kuueks kuuks.

"Me koordineerime hetkel ümberpaigutamise täpseid üksikasju Poola, teiste liitlaste ja NATO-ga Brüsselis," lisas ministeerium.

Külma sõja ajal oli Saksamaal 36 Patrioti süsteemi, kuid viimastel aastatel on nende arv kahanenud. Berliin on annetanud kolm Patrioti Ukrainale, kes on silmitsi pidevate Vene õhurünnakutega oma tsiviiltaristule.

Poola on Ukraina üks lähedasemaid liitlasi ja ülioluline logistikakeskus Kiievile antava Lääne sõjaabi jaoks.

Minister: Ukraina energiasektor langes vaenlase massiivse rünnaku alla

Ukraina energiataristu langes neljapäeval vaenlase massiivse rünnaku alla, teatas riigi energiaminister pärast seda, kui rakettide tõttu kaikus üleriigiline õhurünnakuhäire.

"Taas on energiasektor vaenlase massiivse rünnaku all. Rünnakud energiarajatistele leiavad aset üle kogu Ukraina," ütles Herman Haluštšenko.

Tema sõnul lülitas riikliku elektrivõrgu operaatorfirma koheselt välja elektri mitmel pool.

Energiafirma DTEK märkis, et riiklik ettevõte Ukrenerho lülitas erakorraliselt elektri välja Kiievi, Odessa, Dnipro ja Donetski oblastis. Õhutemperatuur langes öösel pea kõikjal riigis null kraadi lähedale.

Vene rakette täheldati lendamas Harkivi, Odessa ja veel kaheksa teise oblasti suunas, edastasid õhujõud.

Reuters: USA kuulutab välja suure sõjalise abipaketi Ukrainale

USA valmistab ette uut sõjalise abi paketti Ukrainale, mille väärtus võib ulatuda 725 miljoni dollarini, ütlesid kaks ametnikku uudisteagentuurile Reuters. 

Uus abipakett peaks sisaldama jalaväemiine, Stingeri rakette ja HIMARS-i laskemoona, ütles üks asjaga kursis olev ametnik. Reutersi teatel sisaldab uus pakett ka kobarmoona andmist Ukrainale, vahendas The Kyiv Independent. 

Norra plaanib järgmisel aastal Ukraina abistamist suurendada

Peaminister Jonas Gahr Støre sõnul kavatseb Norra 2025. aastal tõsta Ukraina eelarvetoetust ligi 2,7 miljardi dollarini, vahendasid neljapäeval uudistekanalid Guardian ja Ukrinform.

"Norra on nõustunud tõstma Ukrainale tulevaks aastaks kavandatud fiskaaltoetust 30 miljardi kroonini ehk 2,7 miljardi dollarini, kui võrrelda tänavuse 27 miljardi krooniga," ütles peaminister.

Zelenski loodab Lõuna-Koreaga kokkulepet Põhja-Korea osas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et loodab jõuda Lõuna-Koreaga kokkuleppele, et seista vastu Põhja-Korea osalemisele Venemaa sõjas Ukraina vastu.

"Täna oli väga aktiivne päev ja palju kohtumisi, Ukraina kaitseminister Rustem Umerov viibis minu korraldusel Lõuna-Koreas. Umerov on rääkinud Lõuna-Korea presidendi, kaitseministri ja riikliku julgeoleku nõunikuga. Kõnelused hõlmasid kõike, mis puudutab Põhja-Korea osalemist Venemaa sõjas Ukraina vastu ja seda, mida me saame koos teha oma riikide kaitsmiseks," rääkis Zelenski.

Kohtumisel Soulis Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yeoliga jagas Umerov Ukraina luureandmeid Venemaa ja Põhja-Korea sõjalise koostöö kohta. Pooled arutasid ka ühist reageerimist tekkivatele julgeolekuohtudele.

Umerovi visiit Lõuna-Koreasse toimub Kiievi jaoks halbade tegurite taustal, sest eelkõige napib Lõuna-Korea ühiskonnas Ukraina abistamise mõtte toetajaid, presidendi maine on languses ja seoses Donald Trumpi valimisega USA presidendiks on tõusnud üldine ebakindlus, kirjutas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters.

"Lõunakorealased on jätkuvalt vastu relvade otsemüügile Ukrainale, näitavad hiljutised küsitlused, hoolimata Kiievi ja selle liitlasriikide rahvusvahelistest taotlustest pärast seda, kui selgus, et Põhja-Korea vägi aitab Venemaad," teatas Reuters.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 736 630 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 9450 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 19 306 (+2);

- suurtükisüsteemid 20 852 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1255 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1005 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 661 (+45);

- tiibraketid 2765 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 186 (+60);

- eritehnika 3697 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.