"1010 päeva on Ukraina vastu seisnud agressiivsele Venemaale ja nende kaitse püsib – ei ole murdunud vaatamata kõikidele raskuste," ütles Väli. Ta lisas, et praegu on Ukrainas raskusi siseriiklikult toodetud laskemoonaga.

Viimasel nädalal ründas Venemaa Ukraina energiataristut.

Luurekeskuse andmetel oli novembri esimesel poolel kolm järjestikust ööpäeva, kui lasti välja üle 100 Shahed-tüüpi või samalaadset drooni. Peale selle toimus alates augusti lõpust kestnud mitmekuulise pausi järel ehk 17. novembril suurem raketirünnak, kus rakendati mitmeid eri tüüpi rakette. Löögi all oli suuresti energeetikataristu üle kogu Ukraina.

21. novembril andis Venemaa demonstratiivse löögi keskmaaraketiga RS-26 Rubež Dnipro linnale.

"See oli ilmselgelt demonstratiivne löök Dnipro linna pihta," rääkis Väli. "Praeguse on kõik aru saamas, et tegemist ei olegi mingisuguse "imerelvaga", et möllu rohkem kui tulemust."

Väli sõnul on selline rünnak aga murettekitav, kuna kui Ukraina peab droonirünnakutes rahvusvahelisest sõjaõigusest kinni, siis Venemaa seda ei tee.

27. novembril toimus õhurünnak, kus Venemaa lasi Ukraina suunalt välja 188 õhurünnakurelva: kolm õhutõrjeraketti S-300 Belgorodi oblastist; 57 tiibraketti H-101 strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS; Mustalt merelt 28 tiibraketti Kalibr laevadelt ja kolm juhitavat raketti H-59/69 lennukitelt; 97 ründedrooni Ukrainaga piirnevatelt aladelt. Ukrainal õnnestus neist alla tulistada 76 tiibraketti, kolm H-59/69 raketti ja 35 ründedrooni.

Analüütikute hinnangul on suurenenud ka sõjakuriteona kvalifitseeruv ründemeetod double tap ehk topeltrünnak, kus esimese täppislöögiga tabatakse objekti ning hiljem antakse samasse kohta veel üks löök. "Eesmärk on hävitada päästjaid, meditsiinitöötajaid ja kõiki, kes on sinna appi tulnud," täpsustas kolonel.

Kui 2022. aastal fikseeriti kuus topeltrünnakut, 2023. aastal oli sarnaseid rünnakuid kümmekond, siis sel aastal on topeltrünnakuid registreeritud 20. "See on väga halb ja näitab, et Venemaal valitsevad bandiidid," lausus Väli.

Poliitilised tasandil mõjutab sõja tulemust ka Donald Trumpi presidendiks valimised.

"Trumpi valimised on kaasa toonud temapoolseid personali määramisi," ütles Väli. "Kui president Putin lootis võibolla, et sealt tulevad sellised rahutuvid, siis tegelikult on tegemist ikkagi haugastega – endised erukindralid, kes hakkavad Ukraina eriesindajana seda Ukraina-Vene sõlme lahti arutama."

Väli juhtis tähelepanu ka Süürias toimuvale, kus Venemaa toetab president Bashar al-Assadi.

"Viimase nädalaga on Süürias toimunud mitmeid nii-öelda Süüria opositsiooni rünnakud, kus Assadi väed on põgenema löödud ja sealhulgas on mitmeid Vene sõjalisi nõunikke ka vange langenud. See on väga huvitav areng, mis võib-olla mõjutab Venemaad," rääkis Väli.

Maavägede tasandil on Ukraina rinne püsinud. Vene väed on jätkanud väga tugevat survet erinevates suundades – keskmiselt toimub ööpäevas ligi 200 rünnakut.

Kurskis ei ole toimunud märkimisväärsed muutusi. "Kui ühes rünnakus lastakse Ukraina poolt kuni kümmekond Vene soomustatud masinad pilbasteks, ja seda juhtub päevas mitu korda, siis surve on, aga tulemust ei ole," ütles Väli.

Põhiline tegevus toimub Pokrovski ja Kurahhove suunal, kus rinde kokkuvarisemist märgata ei ole.

Harkivi oblastis on Vene väed üritanud tungida üle Oskili jõe ning suurendanud survet Kupjanski linnale. "Vene Föderatsiooni edu on marginaalne. Ei ole näha midagi sellist, mis võiks seda olukorda seal väga palju muuta."

Lõpetuseks ütles Väli, et kui 27. novembril tähistati Venemaal merejalaväepäeva, siis ukrainlased tähistasid seda nii, et võtsid 810. merejalaväebrigaadist paarkümmend merejalaväelast vangi.