Möödunud aasta detsembris mõistis keskkonnaamet väärteomenetluse otsusega Olerexi süüdi biokütuste osakaalu kohustuse täitmata jätmise eest 2022. aastal ning määras trahvisummaks kaheksa miljonit eurot.

Amet heitis kütuseärile ette seda, et müüdud kütuste hulgas ei olnud piisavalt taastuvatest allikatest pärinevaid kütuseid.

Olerex vaidlustas otsuse ning Tartu maakohus vähendas märtsis trahvisumma miljoni euroni.

Neljapäeval tühistas riigikohus maakohtu otsuses Olerexile mõistetud karistuse ning tegi uue otsuse, millega vähendati ettevõttele määratud trahvisummat 300 000 euroni. Samuti mõistis riigikohus Eesti riigilt Olerexi kasuks välja 4000 eurot kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Riigikohtu otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

2021. aasta rikkumise eest karistas keskkonnaamet ettevõtet 12 000 euro suuruse trahviga, ka see otsus jõustus pärast pikka kohtuvaidlust.  

Eelmisel aastal oli Olerexi käive 559,3 miljonit eurot ja kasum ligi 6,4 miljonit eurot.

Biokütuse osakaalu nõuded tulenevad vedelkütuse seadusest ja atmosfääriõhu seadusest ning sätestavad, et vähemalt 7,5 protsenti tarbimisse suunatud vedelkütustest peavad olema toodetud jätkusuutlikult ning seeläbi väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk.

Nõuete täitmiseks on kütusemüüjal mitu valikut, näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiat või pakkuda tarbijatele fossiilsest naftast valmistatud diislikütuse alternatiivina teise põlvkonna biodiislit ehk HVO-d.  

Olerexi esindanud vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul näitab see kohtuasi, et biokütuste valdkonna seadusandlus vajab tunduvalt selgemaid juhiseid, sest rohepöördega kaasnevad regulatsioonid on mahukad ja kohati vastuolulised.

Õigusekspert: riigikohus andis miljonitrahvidele rohelise tule

Ellex Raidla partner ja majanduskaristusõiguse ekspert Marko Kairjak ütles, et riigikohus andis neljapäevase otsusega selge rohelise tule Euroopa Liidu õiguse poolt suunatud miljonitrahvidele.

"EL on aastaid survestanud liikmesriike majandusvaldkonna rikkumistes ette nägema suuri ja mõjusaid trahve, mis ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. Eesti on olnud nende sisseviimisel üsna ettevaatlik, eriti arvestades seda, et meie väärteokaristused on reeglina maksimaalselt paarikümnetuhandelised," tõi ta välja.

Kairjaki sõnul oli Olerexi asjas algse kaheksa miljoni euro suuruse trahvi vähendamise peamine põhjus selles, et vana reeglistik üle 400 000-eurost trahvi ei võimaldanud. Pärast üldosas tehtud muudatusi on selleks aga roheline tee.

"Riigikohus sisuliselt kinnitas ka selle, et tulevikus on väärteoasjades väärteotrahvide ettenägemine võimalik ja Eesti õiguse põhimõtetega vastavuses. Eelkõige puudutab see finantssektorit, aga üha rohkem ka keskkonnavaldkonda ja andmekaitset. Majandusvaldkonna rikkumistes algab uus ajastu ja santsioonisumma riskid on hoopis teistsugused," lausus Kairjak.