Oluline laupäeval, 30. novembril kell 22.25:

- Šmõhal: enamik Ukraina tsiviillennujaamadest on sõjas kahjustusi saanud;

- Meedia: Ukraina võib Prantsuse Mirage'id kasutusele võtta uue aasta alguses;

- Zelenski: vaherahuga võiks nõustuda vastutasuks Ukraina vabade osade NATO-sse võtmise eest;

- Ukraina teatas kolme Vene radari hävitamisest Krimmis;

- Zelenski: läänest saadud hävitajad F-16 aitavad tõrjuda Vene tiibrakette;

- Zelenski: Ukrainal on probleeme 10 brigaadi täieliku varustamisega;

- Zelenski: meil on vaja kohtuda Scholziga;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit.

Šmõhal: enamik Ukraina tsiviillennujaamadest on sõjas kahjustusi saanud

15 Ukraina tsiviillennujaama on saanud alates 2022. aasta veebruarikuust sõjas kahjustada, ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kohaliku meedia andmetel. Riigi lennundusteenistuse andmetel on riigis 20 tsiviillennujaama.

Ukraina on uurinud võimalusi oma õhuruumi osaliseks taasavamiseks. Riigi õhuruum on täiemahulise sõja algusest saadik olnud täielikult suletud.

"Me viisime läbi riskihinnangu ja tegime kindlaks õhutõrjejõudude vajadused õhuruumi osaliseks avamiseks," tsiteeris Ukrinform Šmõhali sõnu transpordialasel konverentsil. "Julgeolekuküsimused ja sõjaline olukord on selle otsuse võti," lisas ta.

Kindlustusmaakleri ja riskijuhtimise ettevõtte Marsh McLennani hinnangul võib Ukraina 2025. aastal taasavada riigi lääneosas Lvivis lennujaama, kui järelevalveorganid seda ohutuks peavad ja selline poliitiline otsus tehakse.

Šmõhal ütles ka, et Venemaa on viimase kolme kuu jooksul rünnanud Ukraina sadamataristut ligi 60 korda, kahjustades või hävitades ligi 300 hoonet ja 22 tsiviilalust.

Meedia: Ukraina võib Prantsuse Mirage'id kasutusele võtta uue aasta alguses

Kui prognoosid vastavad tõele, siis saab Ukraina õhuvägi Prantsusmaa Mirage'i hävituslennukid endale tuleva aasta jaanuaris või veebruaris, kirjutab Defence Express.

Väljaanne lisab, et kuigi praktika näitab, et tähtajad tavaliselt liiguvad, siis parimal juhul võib hävituslennukite Ukrainale andmise protsess kiireneda kuu või pooleteise võrra.

Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu on öelnud, et Ukraina võib Mirage'i lennukeid oodata 2025. aasta esimeses kvartalis. Samas ei välistatud, et lennukite üleandmine võib jääda märtsi lõppu.

Esialgsetel andmetel annab Prantsusmaa esimeses jaos Ukrainale kuus Mirage'i hävituslennukit.

Käesoleva nädala reedel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Prantsusmaa kiirendab Mirage'ide üleandmist.

Zelenski: vaherahuga võiks nõustuda vastutasuks Ukraina vabade osade NATO-sse võtmise eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et tema riik võiks sõlmida Venemaaga vaherahu, kui NATO nõustub võtma Ukraina alliansi liikmeks selle praegustes, Kiievi kontrolli all olevates piirides, tunnustades samas siiski Ukraina territooriumi terviklikkust. Tegemist on esimese korraga, kus Zelenski möönab võimalust, et ei taotle Venemaa okupeeritud alade kohest tagasisaamist.

"Kui tahame peatada sõja kuuma faasi, peame võtma NATO vihmavarju alla meie kontrolli all oleva Ukraina territooriumi. Peame seda kiiresti tegema. Ja siis saab [okupeeritud] territooriumi diplomaatilisel teel tagasi saada," rääkis Zelenski usutluses telekanalile Sky News.

Zelenski avaldus oli vastuseks palvele kommenteerida USA valitud presidendi Donald Trumpi väidetavat võimalikku plaani lõpetada sõda selliselt, et Kiiev loobub Venemaa poolt okupeeritud aladest vastutasuks Ukraina NATO-ga liitumise eest.

Samas lisas Zelenski, et mitte keegi pole Ukrainale sellist tehingut pakkunud.

Zelenski rõhutas, et NATO peaks esitama liitumiskutse selliselt, et see hõlmaks ka Kremli kontrolli all olevaid piirkondi, isegi kui neil ei ole praegu võimalik alliansiga ühineda. "Kutse tuleb esitada Ukrainale tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Sa ei saa kutset esitada ainult ühele riigi osale," sõnas ta.

Umbes viiendik Ukraina territooriumist on praegu Venemaa okupatsiooni all ja Zelenski on varem lubanud, et Kiiev ei loovuta kunagi Moskvale oma maid. Ukrainas on aga kasvav toetus kokkuleppele sõja lõpetamiseks, kirjutas väljaanne The Times.

Uuringufirma Gallup viimase arvamusküsitluse kohaselt toetaks 52 protsenti elanikkonnast lahingute kiiret lõpetamist läbirääkimiste teel. Nendest omakorda 52 protsenti vastasid, et Ukraina peaks olema valmis tegema ka territoriaalseid järeleandmisi. Kiievi sotsiaalseirekeskuse eraldi küsitluse kohaselt soovib üle 60 protsendi, et kõnelused algaksid ka konflikti külmutamiseks.

Samas ei viita mitte miski sellele, et Moskva nõustuks Ukraina liitumisega NATO-ga isegi nendes piirides, mis on praegu Kiievi kontrolli all. Vene võimujuht Vladimir Putin on mitmel korral öelnud, et Venemaa lõpetab võitluse vaid siis, kui Ukraina nõustub loovutama neli ida- ja lõunapoolset oblastit ning Krimmi poolsaare. Putin on ka öelnud, et Kiiev peab ametlikult loobuma oma ambitsioonidest saada NATO-sse, mida Moskva on kujutanud ohuna Venemaa riiklikule julgeolekule.

Pole selge, kas Putin oleks valmis alustama rünnakuid ka NATO osaks saava Ukraina territooriumi vastu, mis peaks käivitama alliansi kollektiivkaitseklausli.

Ukraina vastuvõtmiseks peaks kõik NATO 32 liikmesriiki Zelenski ettepanekuga nõustuma, mis võib osutuda problemaatiliseks, tõdes The Times. NATO on öelnud vaid, et Ukraina saab ühel hetkel alliansi liikmeks, kuid pole andnud kindlat ajakava.

USA presidendiks valitud Donald Trump on lubanud lõpetada sõja niipea, kui ta jaanuaris ametisse astub. Erukindral Keith Kellogg, kelle Trump valis oma Ukraina erisaadikuks, on teatanud, et USA peatab kõik relvatarned Ukrainale, kui Kiiev ei alusta relvarahuläbirääkimisi Venemaaga.

"Ma tahan [Trumpiga] otse koostööd teha, sest teda ümbritsevatelt inimestelt kostub erinevaid sõnumeid. Ja see on põhjus, miks me ei pea [laskma] kellelgi tema ümber meie suhtlust hävitada, "ütles Zelenski. "See ei ole kasulik, vaid on hävitav. Peame proovima leida uut mudelit. Tahan temaga oma ideid jagada ja [vastust otse] temalt kuulda," lisas Ukraina liider.

"Keegi pole meile pakkunud, et Ukraina saaks ühes või teises osas NATO-sse kuuluda. [Aga] fakt on see, et see on lahendus sõja kuuma etapi peatamiseks, sest me saame lihtsalt anda NATO liikmelisuse sellele osale Ukrainast, mis on meie kontrolli all," rõhutas Zelenski.

The Times märkis, et see oli esimene kord, kui Ukraina president on avalikult vihjanud, et on avatud relvarahulepingule, mis tähendaks, et Venemaa valdusse jääb osa Ukrainalt vallutatud  territooriumist.

Zelenski lisas, et relvarahu oleks vajalik tagamaks, et Putin ei tule tagasi ega hõivaks veel rohkem Ukraina territooriume. Selleks on vaja, et NATO peaks Ukraina vastuvõtmisel kohe kindlustama Kiievi kontrollitava territooriumi kaitse.

Ukraina kutsumine NATO-sse on esimene punkt Ukraina võiduplaanis, mille Kiiev oktoobris avalikult esitas. Samas tekitab sõjas oleva ja okupeeritud aladega riigi kutsumine NATO jaoks dilemma.

Ukraina hävitas Krimmis kolm Vene radarit

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus (HUR) hävitas reedel, 29. novembril okupeeritud Krimmis kolm Vene radarijaama, neist üks on eriti suure maksumusega.

Sõjaväeluure teatas laupäeval, et tabamuse said üks radarijaam Kasta-2e2 ja kaks Podljoti radarijaama. Ühe Podljoti radari olid Ukraina eriüksuslased hävitanud juba ka neljapäeval, 28. novembril.

⚡️Intelligence officers of the Main Intelligence Directorate of the Ministry of Defense of Ukraine hit another three Russian radars in the temporarily occupied Crimea at night

✔️ Hit:

Radar 39N6 "Kasta-2E2" — 1 unit
Radar 48Ya6-K1 "Podlyot" — 2 units pic.twitter.com/bXTcbxiX6F

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) November 30, 2024

Kui Podljoti radarid maksavad umbes viis milonit dollarit tükk, siis Kasta hind on umbes 60 miljonit, teatas uudisteväljaanne Liga.net.

Samal päeval teatasid Vene propagandistid plahvatustest Krimmis ning internetis levitati kaadreid suurest valge suitsusambast.

Ukraina riikliku julgeoleku- ka Kaitsenõukogu desinformatsiooni tõrjumise keskuse juht Andrei Kovalenko pakkus, et löök tabas kohta, kus asus Vene raketisüsteem S-400 ja hoiti laskemoona.

Ukraina on ka varem Vene sõjaväeradareid hävitanud, märkis Liga.net.

- 3. oktoobril teatas peastaap, et kaitsevägi tabas rakettidega Venemaa radarijaama Nebo-M, mille väärtus on umbes 100 miljonit dollarit.

- 28. oktoobril sai teatavaks, et Kramatorski suunal hävitasid Ukraina üksused moodsa Vene radari Garmon-M.

- 24. novembril ründas Ukraina Kurski oblastis Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400, mille tagajärjel purustati selle radar.

- 28. novembril hävitas luure peadirektoraat ajutiselt okupeeritud Krimmis ka Podljoti radari.

Zelenski: läänest saadud hävitajad F-16 aitavad tõrjuda Vene tiibrakette

Ukraina on lääneriikidelt saadud hävitajad F-16 hästi kasutusele võtnud ning tõrjub nendega Venemaa tiibrakette, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Kuidas F-16-d tänaseks tööle on hakanud? Väga hästi. Üldiselt eeskujulikult. Meil on neid väga vähe. Mida nad teevad" Hävitasid kaks päeva tagasi seitse tiibraketti. Seitse raketti, mis olid sihitud infrastruktuuri, tsiviiltaristu pihta," rääkis Zelenski reedel antud intervjuus Briti telekanalile Sky News.

Zelenskõi: Ukrainal on probleeme 10 brigaadi täieliku varustamisega

Ukrainal on vaja relvastada kümme brigaadi, kuid Kiievi partnerid on tarninud vajalikku varustust ainult kahe ja poole brigaadi jaoks, ütles reedel president Volodõmõr Zelenski.

"Nad (partnerid - IF-U) räägivad mobilisatsioonist, kuid reaalne probleem on kümne brigaadiga, mida meie partnerid ei ole varustanud. Ma palusin neid juba rohkem kui aasta tagasi, et meil on vaja need brigaadid varustada," rääkis Zelenski intervjuus Sky Newsile.

"Me võtsime selle otsuse vastu USA ja Euroopa liitlastega, aga tänaseks päevaks on Euroopa ja USA täielikult varustanud kaks ja pool brigaadi."

"Keegi küsis minult, ma ei taha öelda, kes, aga see on mõnede Euroopa liidrite seisukoht mobilisatsiooni suhtes, et meil on vaja noori [värvata] jne. Ja siis ma ütlesin, et te sooviksite, et keegi sureks, kuna tal pole relvi. Kas te tahate, et ma mobiliseeriks lihtsalt noori mehi, aga nad ei tea, millisesse brigaadi minna ja milliste relvadega," rääkis Ukraina president.

Ta selgitas, et Ukraina vägede koosseisu piirangud on seotud sooviga säästa inimelusid.

"Ja kui mõnel Euroopa või Ameerika kõrge isikul on seisukoht meie mobiliseeritute vanusepiiri suhtes, siis ma tahan meie partneritelt paluda teha oma osa ja meie teeme oma osa," rõhutas Zelenski.

Zelenski: meil on vaja kohtuda Scholziga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas reedel vajadust kohtuda Saksa kantsleri Olaf Scholziga.

"Ma rääkisin just äsja, tund aega tagasi, telefoni teel kantsleriga, ning jah, loomulikult on meil vaja kohtuda ja me kohtume. Ma ei saa nimetada kuupäeva. Nad (Saksamaa) on väga palju [Ukrainat] aidanud, andnud USA järel kõige rohkem abi, seal hulgas sõjalist," ütles Zelenski intervjuus Sky Newsile.

Ukraina presidendi sõnul ei olnud Scholzi hiljutine telefonivestlus Putiniga talle üllatav. Ta kordas samas, et Saksa kantsler avas sellega "Pandora laeka".

Zelenski sõnul usub Vene režiimi juht Vladimir Putin, et Ukraina on osa Venemaast. "Keegi pole, isegi selle sõja ajal, suutnud muuta tema arvamust ja tema meelt," lisas ta. Putin tahab hävitada kõik ukrainaliku, mis on Ukrainas seotud Ukraina ja ukrainlastega, rõhutas president.

Zelenski võrdles Putini seisukohta Hitleri omaga ja märkis, et too tahab minna lõpuni.

Zelenskõi märkis, et Putinil on kõik samasugune nagu Hitleril - üks rahvas, ühe rahva maailm, ühe rahva prioriteet.

"See on sama meetod ja ta kasutab antud juhul samu samme, samu narratiive ja sama desinformatsiooni," ütles Ukraina president.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 740 400 (võrdlus eelmise päevaga +1740);

- tankid 9463 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 355 (+12);

- suurtükisüsteemid 20 909 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+2); 

- õhutõrjesüsteemid 1019 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 792 (+42);

- tiibraketid 2851 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 431 (+72);

- eritehnika 3617 (+2).

Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et luureandmete täpsustamise tõttu tekkis vajadus muuta mõningaid vastase üldkaotuste numbreid, mistõttu need erinevad soomukite, õhutõrjesüsteemide, mobiilsete raketisüsteemide, sõidukite ja eritehnika osas eelnevalt teatatud arvudest.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.