Venemaa ja Ukraina täiemahulise sõja eripära on selles, et Euroopas ei ole pikka aega olnud väga intensiivset konventsionaalset sõda, ütles Igor Kopõtin "Ukraina stuudios".

Kopõtin lisas, et kuna Ukraina ei suudaks Venemaa agressioonile üksi vastu pidada, siis tuleb seda sõda käsitleda kui maailmavaatelist kokkupõrget lääne ja, lihtsustatult öeldes, Vene tsivilisatsiooni vahel.

Ajaloolase hinnangul võib Venemaa ja Ukraina sõda nimetada ka varjatud sõjaks.

"Meil olemas mõiste nagu proxy war ehk varjatud konflikt. Korea sõja näitel on (vastamisi) Põhja- ja Lõuna-Korea, aga tegelikult see sõda on Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. Mõnes mõttes me võime ka käimasolevat konflikti käsitleda kui teatud proxy war, sest Ukraina taga on lääs," selgitas Kopõtin.

"Ma ei taha rääkida Putini propagandavõtetega või -terminitega, aga nagu Putin ütleb, et nad ei sõdi Ukraina vastu, vaid nende vastas on kollektiivne lääs, mida iganes see ei tähendaks. Ja Venemaa ülesanne või mida on üritatud teha, on lõhestada seda ühtsust, NATO ühtsust ja nõrgestada NATO-t. Ja ilmselt selles ka seisneb oht, et kui see sõda jõuab viiki, siis Venemaa taastub ilmselt kolm-neli-viis aastat ja siis on võimalik, et kui see režiim seal kehtib ka edaspidi, siis nad võivad katsetada NATO kollektiivset kaitset proovile panna ja seda muu hulgas Läänemere regioonis," lisas ta.

Kopõtin ütles, et sõjad on kogu aeg inimkonna arengut saatnud ja sõdadel võib negatiivse kõrval olla ka positiivset.

"Ajalugu algab seal, kus on inimene tekkinud maakerale, ja sõda on alati olnud üks kaasnev nähtus, mis on kogu aeg saatnud inimeste arengut. Ja sõda on muidugi väga negatiivne – ohvrid ja kaotused –, aga teatud positiivne pool võib küll ka olla, sest sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad ideed ja tehnoloogia areng, mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas," rääkis ajaloolane.

"Aga iga juhul, muidugi, ühest küljest me taunime seda ja teisest küljest me ei saa olla idealistid – ilmselt sõdu tuleb veel ja see, et Venemaa sõdib, ei ole ka mitte midagi erakordset, sest Venemaa on alati sõdinud ja neid sõdu on olnud ju päris palju Venemaa ajaloos," lisas ta.

Kopõtin märkis, et sõjaga käib alati käsikäes ka propaganda.

"Me võime rääkida võib-olla alates Lahesõjast 1990-1991 kui uut tüüpi sõjast, kus on võimalik vaadata sõjategevust otse-eetris. Ja propaganda ja sõda on käinud alati käsikäes koos, nii et üritatakse vältida selliseid mõisteid, mis võivad tekitada frustratsiooni, nagu sõda, genotsiid, ja need asendada mingisuguste muude terminitega, mis on justkui neutraalsed. Aga see ei muuda sõja olemust – sõda on destruktiivne," rääkis Kopõtin.