Oluline 1. detsembril kell 22.40:

- Sullivan: USA ei kaalu Ukrainale tuumarelvade tagasi andmist;

- FT: igas kuus põgeneb Poolas õppustelt 12 Ukraina sõjaväelast;

- Zelenski: Ukraina vajab ellujäämiseks NATO-lt ühinemiskutset;

- Zelenski: Venemaa ründas nädalaga 120 raketi ja 500 liugpommiga;

- Venemaa teatas 29 Ukraina drooni allatulistamisest;

- Ukraina rajas kindlustuse Zaporižžjasse;

- Trump on väidetavalt pidanud 5. novembrist mitu telefonivestlust Orbaniga.

Sullivan: USA ei kaalu Ukrainale tuumarelvade tagasi andmist

USA ei kaalu mõtet anda Ukrainale tagasi tuumarelvad, millest riik pärast Nõukogude Liidu lagunemist loobus, ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan pühapäeval ABC-le.

Sullivan andis vastuse ABC küsimusele novembris ilmunud New York Timesi artikli kohta, et mõne artiklis tundmatuks jäänud lääne ametniku hinnangul võib USA president Joe Biden enne ametist lahkumist Ukrainale tuumarelvad tagasi anda.

FT: igas kuus põgeneb Poolas õppustelt 12 Ukraina sõjaväelast

Financial Times kirjutab oma allikatele tuginedes, et osa Ukraina sõjaväelastest kasutab liitlasriikidesse väljaõppelaagritesse saatmist ära selleks, et armeest põgeneda.

"Umbes 12 inimest põgeneb igas kuus Poolas sõjaväeõppustelt, ütles anonüümseks jäänud Poola julgeolekuametnik. Varssavi kaitseministeerium on pöördunud väejooksikute probleemi pärast Ukraina võimude poole," kirjutab FT.

Lehe andmetel lahkusid oktoobri lõpus sajad 123. brigaadi jalaväelased Donetski oblastis Vuhledaris oma positsioonidelt ja läksid koju Mõkolajivi oblastis, kus avaldasid meelt, nõudes rohkem relvi ja väljaõpet. Kohalike võimude sõnul on osa neist rindejoonele naasnud, osa on peidus ja osa on eeluurimise ajaks kinni peetud.

FT kirjutab ka, et kokku on Ukraina prokurörid algatanud käesoleval aastal 60 000 kohtuasja sõjaväeüksuse loata hülgamise pärast. Seda on pea kaks korda rohkem kui kahel eelmisel aastal kokku. Süüdimõistmisel ootab väejooksikuid kuni 12-aastane vanglakaristus.

Zelenski: Ukraina vajab ellujäämiseks NATO-lt ühinemiskutset

Ukraina vajab NATO-lt ühinemiskutset ellujäämiseks Venemaa vallandatud sõjas, rõhutas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Kutse Ukraina ühinemiseks NATO-ga on vajalik meie ellujäämiseks," ütles Zelenski pärast kohtumist Kiievit väisanud Euroopa Liidu uue välispoliitikajuhi Kaja Kallase ja Euroopa Ülemkogu uue alalise eesistuja António Costaga.

Zelenski: Venemaa ründas nädalaga 120 raketi ja 500 liugpommiga

Venemaa ründas viimase nädala jooksul Ukrainat umbes 120 raketi ja rohkem kui 500 liugpommiga, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Venemaa kasutas nädala jooksul meie vastu rohkem kui 500 juhitavat lennukipommi, ligi 660 ründedrooni ja umbes 120 eri tüüpi raketti," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Presidendi sõnul tulistas Ukraina õhutõrje ööl vastu pühapäeva alla 32 vaenlase drooni.

Putin kinnitas Venemaa eelarve

Venemaa president Vladimir Putin kiitis pühapäeval heaks Venemaa eelarve, mis kavandab järgmise kolme aasta sõjalisteks kulutusteks rekordsummasid.

Venemaa parlamendi alamkoda Venemaa riigiduuma võttis novembris vastu seaduse 2025. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia aastateks 2026-2027, vahendas The Kyiv Independent.

Putini allkirjastatud seaduse kohaselt ulatuvad riigikaitsekulutused 2025. aastal rekordilise 13,5 triljoni rublani (114,66 miljardit eurot), mis on enam kui kuus protsenti Venemaa SKT-st.

Kulutused sõja- ja õiguskaitseorganitele ületavad kulutusi haridusele, tervishoiule, sotsiaalpoliitikale ja rahvamajandusele kokku.

Uus kolmeaastane eelarve näeb ette, et aastatel 2026-2027 on sõjalised kulutused veidi väiksemad: 2026. aastal 12,8 triljonit rubla (104,56 miljardit eurot) ja 2027. aastal 13,1 triljonit rubla (111,38 miljardit eurot).

Järgmise aasta eelarve suurus on 41,5 triljonit rubla (396,7 miljardit eurot) ning parlament on selle juba heaks kiitnud.

Seaduses esitatakse ka prognoos 2026. ja 2027. aastaks.

 2026. aasta eelarve suuruseks prognoositakse 41,84 triljonit rubla (18,1 protsenti SKT-st) ja  2027. aastaks 43,15 triljonit (17,4 protsenti SKT-st).

Föderaaleelarve puudujäägiks on järgmiseks aastaks kavandatud 1,17 triljonit rubla, 2026. aastal 2,18 triljonit ja 2027. aastaks 2,76 triljonit rubla.

Venemaa teatas 29 Ukraina drooni allatulistamisest

Vene väed tegid ööl vastu pühapäeva nelja oblasti kohal kahjutuks 29 Ukraina drooni, vahendas BNS Interfaxi.

"Õhutõrjesüsteemid tulistasid alla 29 Ukraina mehitamata lennumasinat: 20 Brjanski, seitse Kaluuga ning ühe Smolenski ja Kurski oblasti kohal," ütles Venemaa kaitseministeerium.

Meedia: Trump on vestelnud Orbaniga Ukraina sõjast

USA presidendiks valitud Donald Trump on väidetavalt pidanud alates 5. novembrist mitu telefonivestlust Ungari peaministri Viktor Orbaniga, ütlesid Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus (RFE/RL) Ungari toimetusega rääkinud allikad.

Ungari valitsuse insaiderid paljastasid, et Trump küsis Ukraina sõja lõpetamise strateegiate kohta Orbani arvamust, vahendas The Kyiv Independent.

Trump kritiseeris oma kampaania ajal, et USA on Ukrainale eraldanud miljardeid dollareid, ja väitis, et võib sõja lõpetada 24 tunni jooksul pärast Valgesse Majja naasmist. Vaatlejad tõlgendavad tema sõnavõttu vihjena, et Ukrainal võib tekkida vajadus loovutada praegu Venemaa kontrolli all olev territoorium.

Orban, kes on tuntud oma tihedate sidemete poolest nii Venemaa presidendi Vladimir Putini kui ka Trumpiga, on avalikult kritiseerinud EL-i abi Ukrainale ja takistanud Moskva-vastaseid sanktsioone.

Ukraina rajas kindlustuse Zaporižžjasse

Ukraina on ehitanud Zaporižžja linna lähedale tugevaid kindlustusi, et valmistuda võimalikuks Venemaa pealetungiks selles piirkonnas.

Fedorov ütles, et kindlustuste konstruktsioone on varasemate versioonidega võrreldes oluliselt täiustatud ja et moderniseeritud kaitsemehhanismid on eriti osavad droonirünnakute tõrjumisel.

Fedorovi teade tuli pärast Kiievi hoiatusi võimaliku Venemaa rünnaku eest Zaporižžja oblastis.

President Volodõmõr Zelenski ütles 25. novembril, et Ukraina jälgib Venemaa vägede liikumist lõunapiirkonnas ja on täheldanud ohte.

Ukraina sõjaväe Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Vladyslav Vološin ütles 11. novembril, et Venemaa võib Zaporižžja oblastile uue pealetungi alustada mis tahes päeval. Samuti on Venemaa alustanud rünnakurühmade paigutamist piirkonna rindepositsioonidele, ütles Vološin.

Venemaa korraldab ka intensiivseid rünnakuid mitmel idarinde lõigul, üritades läbi murda Ukraina kaitsest Donetski oblastis Pokrovski ja Kurahhove linnade suunas.

Sõltumatu Venemaa väljaande Agentstvo analüütikute sõnul areneb Venemaa praegu kiireima kiirusega alates 2022. aastast.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 742 130 (võrdlus eelmise päevaga +1730);

- tankid 9469 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 19 369 (+14);

- suurtükisüsteemid 20 923 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1019 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 803 (+11);

- tiibraketid 2852 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 507 (+76);

- eritehnika 3619 (+2).

Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et luureandmete täpsustamise tõttu tekkis vajadus muuta mõningaid vastase üldkaotuste numbreid, mistõttu need erinevad soomukite, õhutõrjesüsteemide, mobiilsete raketisüsteemide, sõidukite ja eritehnika osas eelnevalt teatatud arvudest.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.