Gabrielius Landsbergise sõnul pole ameti üleandmine järglasele kunagi lihtne, ikka tahaks ise ametis jätkata, kuid ta on õnnelik, et Leedu on normaalne riik, kus valitsused ja ministrid demokraatlikus korras vahelduvad ning keegi ei ürita ebaausaid võtteid või jõudu kasutades võimule jääda. Samuti rõõmustab teda, et uus minister jätkab põhiliselt sama tööd, mis tal pooleli jäi.

"Minu arust jätame maha väga tugeva vundamendi, et saaks jätkata seda olulist tööd, mida oleme alustanud. Olgu selleks siis Euroopas Ukraina toetamine, tugevama Balti-Põhjamaade piirkonna ülesehitamine või koguni meie kohalolek Vaikse ookeani piirkonnas. Kõik need tööd saavad jätkuda ja tuua kasu minu riigile," ütles Landsbergis.

Landsbergise sõnul nõuab see küll esmatähtsa paika panemist ja suure pildi nägemist ning ta loodab, et uuel ministril selleks vajalikke omadusi on. Igal juhul kavatseb ta Leedu välispoliitika toetamist jätkata, eriti arvestades praegust välispoliitilist olukorda. Landsbergise sõnul on praegune olukord paradoksaalne, kunagi varem pole me olnud nii hästi kaitstud, samas pole me kunagi varem olnud ka nii ohtlikus olukorras.

"Putin pole kunagi olnud agressiivsem kui praegu. Kui teda Ukrainas ei peatata, siis tal on tee lahti oma agressiooniga jätkamiseks. Mitte tingimata ainult aladel, mis pole NATO 5. artikliga kaetud. Kui ta usub, et NATO on tegelikult nõrk organisatsioon, mis ei suuda teda tagasi lüüa, kes teab, mis ta siis mõtleb. See toob meid järelduseni, et ükskõik, kui tugevana me ennast praegu ka ei tunneks, meie töö enda tugevdamisel pole kunagi läbi.

Olukorda ei tee paremaks paremäärmuslike jõudude võimule tulek mitmes Euroopa riigis. Äärmuslased on võimul Ungaris ja Slovakkias ning nüüd on seda rida täiendama asumas ka Rumeenia.

"See on suundumus, mida täheldame ka oma maades, sealhulgas minu omas. Peamine küsimus on nüüd, kui hästi see, mida nimetame tsentriks, vastu peab. See tähendab, et tsentristlikud parteid moodustavad valitsusi ja koalitsioone, mis jätkavad vasaktsentristlikus või paremtsentristlikus suunas ja diskursus on peamiselt majandus, heaolu või kuidas meelitada ligi rohkem investeeringuid, mitte poliitilised nihked ühest servast teise. Paljudel juhtudel tsenter peab vastu. Leedus seisame tõsiselt selle eest, et tekiks laiem konsensus parem- ja vasakpoolsete vahel ja me ei laseks sellistel suundumustel segada valitsuse toimimist," sõnas Landsbergis.

Landsbergis peab oluliseks, et ei ülehinnataks Kremli trollide mõju avalikule arvamusele ja ei mindaks paanikasse selle pärast, mida nad sotsiaalmeedias korda saadavad.

"See pole uus nähtus. Meedia on muutunud. Kanalid, mille kaudu nad tegutsevad, on muutunud, aga kõike seda oleme näinud juba paarkümmend aastat. Minu arust on Eesti olnud siin näide sellest, millised on ohud ja kuidas nendega toime tulla, sest teil oli Pronkssõduri juhtum. Me ei räägi siinpuhul mitte ainult küberrünnakutest ega toimunud sündmustest, vaid kogu sellest narratiivist, mis moodustati nende sündmuste ümber," lausus ta.

Landsbergise sõnul ei ole ta täiesti kindel, et me suudame selliste propagandaohtudega toime tulla, igatahes oleme me neiks aga väga hästi ette valmistatud ja võimalused hakkama saada on suured.

"Kui see tuleb väljastpoolt, kui seda rahastatakse väljastpoolt, ei muretse ma selle pärast väga. Ma olen rohkem mures selle pärast, mida küsisite eelmises küsimuses, kui sellised meeleolud tekivad kohapeal, kui need tulevad esile meie enda riikides, pakuvad midagi, millega inimesed tunnevad end seotuna. Kui nad tõesti üritavad muuta meie geopoliitilist suunda, siis see on tõsiselt ohtlik," ütles Landsbergis.

Landsbergise sõnul ei kao populistlikud ja paremäärmuslikud meeleolud ka meie riikidest kuhugi võluvitsa väel, neid ei saa lihtsalt olematuks mõelda, mistõttu peavad vastutustundlikud poliitilised jõud harjuma selles keskkonnas toimima.