Kui suuri summasid kaotanud ohvrid tavaliselt häbenevad valjult altminekust rääkida, siis peamiselt moetööstuses ja kinnisvaraga oma varanduse teeninud Indrek Stahl on valmis seda tegema, sest ühelt poolt on ta nördinud, aga teisalt loodab, et eeskätt just järelevalveametnikud sellest saagast midagi õpiks.

Olev Schults selles loos kaamera ees ei esine, sest talle tundub, et saate eesmärk on skandaali otsimine, küll aga vastas ta kirjalikult (vt lisalugu).

Investeerimispankuri sõnul pole ta kedagi petnud ja kõik tema kliendid pidid aru saama, et tegevusega kaasnevad riskid. "Enamus pankureid teavad, et rahul klient aitäh ei ütle, aga kui midagi läheb valesti, siis on ikka pankur süüdi," ütles Schults, kelle sõnul on tema 30-aastase karjääri jooksul rahulolematuid kliente olnud vaid üksikud.

1993. aastal asutatud AS Cresco ja selle kolm aastat hiljem loodud tütarfirma AS Cresco Väärtpaberid kuulusid toona taastärkava Eesti kapitalismi eliiti. Eesti ühe vanema investeerimisfirma nõukogust on läbi käinud nimekad ja värvikad isikud nagu Tõnu Laak ja Rein Müllerson, aga sisuline juht ja esindusnägu oli alati Olev Schults. Enda sõnul on ta nõustanud nelja riigi valitsusi ja aastate jooksul hallanud üle miljardi euro, aga Cresco tuntuim investeering oli 90-ndate keskel Estonian Airi väikeosalus, tänu millele oli Schults mõnda aega ka rahvusliku lennufirma nõukogu esimees.

Cresco Väärtpaberid tegeles peamiselt jõukate vara personaalse haldamisega ja valdavalt käis asi nii, et inimesed ostsid Cresco Väärtpaberite võlakirju. Schults ise kirjutab tagantjärele: "Ahnus juhib kliendi valikut? Pigem jah! Ja sellel on oma hind – risk and reward (risk ja tasuvus – e.k) on üksteise vastandid."

Tipphetkel oli Crescol tuhat klienti ja alates 1990-ndate teisest poolest kuulus nende sekka kasutatud riiete äris varanduse teeninud Rootsi ettevõtja Thomas Carlsson, kes andis oma firmade kaudu Cresco käsutusse kokku natuke alla miljoni euro. Tema firmat esindab advokaat Erik Salur.

"Tegelikult usaldust võidetakse alati jupikaupa, samamoodi ka Olev. /…./ Ehk siis kõigepealt tutvustati Olevit usaldusväärsete isikute poolt, siis tal oli üks töötaja, kes rääkis minu kliendiga rootsi keelt, ta sai oma emakeeles suhelda, ja kolmandaks äratas usaldust ka see, et Olev ütles, et ta on üks esimesi investeerimispanku Eestis ja tal on finantsinspektsioonilt luba," rääkis vandeadvokaat Salur.

Indrek Stahl, kes teenis oma esimese kapitali Viru hotelli juures välismaalastega teksa- ja valuutaäri ajades, on enda sõnul näinud igasugu aferiste, aga Schultsi puhul äratasid usaldust härrasmehelik olek, lai silmaring ja ka see, et meeste vanemad olid kolleegid. Samal ajal, kui Stahli isa Arvo õpetas 60-ndatel TPI-s keemiat, tegutses papa Schults õppejõuna füüsikakateedris.

"Alguses ma uskusin. No või – eks elu on juba õpetanud ka, et ega täitsa ei uskunud ka, aga tahad uskuda. Tegemist on tegelikult kõrgtasemega maletajaga, kelle ELO on üle 2200 – neid kodanikke Eesti Vabariigis loetakse näppude peal põhimõtteliselt," iseloomustas Stahl Schultsi.

1981. aastal Kohtla-Järve 1. keskkooli lõpetanud Olev Schults õppis teiste hulgas koos hilisema Danske Panga juhi Aivar Rehe ja praeguse IT-miljonäri Hanno Haameriga. Tähelepanuväärne, et samal ajal, kui Schults tegi ilma finantssfääris, säras ta ka malemaailmas.

Mees on Eesti üks kõvematest harrastusmaletajatest, kelle tippsaavutus on 1996. aasta amatööride maailmameistri tiitel ja kes pannud nupud vastamisi isegi selliste tähtedega nagu Anatoli Karpov, keda ta Pühajärve turniiril koguni võitis.

Keegi – kui võib-olla välja arvata Schults ise – ei tea täpselt, mis hetkest hakkasid asjad äris allamäge veerema. Osa oletab, et emotsionaalne katalüsaator võis olla Danske rahapesuskandaal, mille järel võttis endalt elu klassivend Aivar Rehe. Kliendid hakkasid enda sõnul tundma kärsahaisu umbes samal ajal, 2018. aastal.

"Kogu aeg tuleb aruanne, väljavõte investeeringutest. Ma ütlen, et näed, siin on võlakirjad sinna-sinna, et need lõppesid nüüd nagu ära. Miks sa raha välja ei võtnud – maksa mulle raha ära! Siis on mingid keerulised jutud ja vabandused jne, jne," meenutas Stahl.

2020. aasta oktoobris kirjutas Schults Stahlile selgituseks: "Tegelikult me ei tee asju salaplaaniga või tahtlikult ebakorrektselt. Kuid alati ei tule asjad välja, rääkimata sellest, et meie tegevus on pidev riskide võtmine. Ma teen vigu. Nii professionaalseid kui ka isiklikke. Ja selle hinnaks on halvemal juhul usalduse kaotus. /…/ Kaotatud vahendite tagasiteenimiseks on vaja võtta uusi riske ja olematu likviidsuse pealt on seda raske teha."

Samas kirjas jutustas Schults, kuidas tal on töös perspektiivikad projektid, nagu teemanditootmine ja avaldas lootust, et läbimurre toimub "lähipäevade või lähinädalate jooksul".

"Mida mina olen näinud majandusaasta aruannetes, kus on välja toodud erinevaid käimasolevaid töid ja projekte, siis nende hulgas on olnud selline Luksemburgi ühingu kaudu projekti ajamine nagu Muhu kapital. Teine suund oli fin-tech- platvormi arendamine, mis 2022. aasta seisuga oli töös, aga reaalsuseks ei saanud. Ja ma olen ka kuulnud teemantidest Singapuris, aga sellest ma ei oska midagi arvata," rääkis pankrotihaldur Maarja Roht.

Erinevaid projekte ning selgitusi, miks rahad kinni jäid või mida teha, et need uuesti liikuma hakkaksid, on rohkem kui romaani jagu, aga kaks aastat tagasi hakkas Indrek Stahl kõnesid salvestama.

Siin näide ühest neist:

Stahl: "No tšao! Halloo! Tere päevast!"

Schults: "Liigume aeglaselt, aga siiski kindlalt. Närv on nii mustaks läinud, aga eile ma seadsin investorile … ultimaatum ma ei taha öelda, aga …see viimane info tuli mulle eile öösel tegelikult …"

Stahl: "No ma nagu tahaks ühelt poolt uskuda, aga teiselt poolt tuleb mulle igasuguseid signaale, mis kõik on negatiivsed."

Stahl: "See sinu supp, mis sa mulle keetnud oled, see on rohkem, kui sul seal üldse on. Mul on üle miljoni, aga tegelikult see on mulle palju rohkem maksma läinud tegelikult …Ja ma saan aru, et kuna sul on neid teisi jamasid, et ma pole ju ainuke, sul on teisi täpselt samasuguseid seitsmekohalisi võlgasid."

Erinevates variatsioonides kordus motiiv, et kõike saab veel päästa ja kuhjaga tagasi teenida kui pisut juurde panna. Nii laenaski Stahl samal ajal, kui ta juba kahtlustas, AS-ile Cresco veel 150 000 eurot.

"Ta nagu tinistab su ära, saad aru. /…/ Naine ütleb, et ma olen hirmus skeptik …. Aga see on see, et tegemist on väga targa inimesega, väga rahuliku inimesega. Mina olen koleerik, käed-jalad käivad kogu aeg eks ole./…/ Ja see suhtumine, et ei ole midagi, kõik saab korda – ma luban, ma luban, ma luban. Mul on lindi peal neid lubadusi kümme tundi," rääkis Stahl.

Sarnane pimesikumäng käis Carlssoniga, kes soovis 2020. aastal oma varanduse Crescost kätte saada ja Luksemburgi panka viia, aga see õnnestus vaid osaliselt.

Vandeadvokaat Erik Saluri sõnul oli tolleks hetkeks kogu portfell kasvanud kahe miljonini  ja umbes poolteise miljoni eest oli võlakirju. "Neid oli kuskil 40 erinevat võlakirja ja ma mäletan, et see Luksemburgi pank suhtles Olev Schultsiga otse, et aru saada, mis need võlakirjad on ja kuidas neid nagu liigutada. Aga neid võlakirju ei saanud miskipärast liigutada. Ja Olevil oli kindlasti väga palju häid selgitusi, et miks neid ei saa liigutada, aga igal juhul need jäid sinna."

Kogu selle aja jooksul rahustas Schults korduvalt kliente, et Crescot kontrollivad soliidsed audiitorid ja finantsinspektsioon, mis välistab sohi ja manipulatsioonid.

"Üks küsimus on muidugi temale, siis Cresco ainuomanikule tegelikult, aga veel hullemad küsimused on minul finantsinspektsioonile, kus töötab meil 130 kodanikku, kes saavad rõõmsalt palka ja kes saatsid mulle siin mõned kuud tagasi toreda kirja, et kuna klient on meid petnud, siis meil ei ole midagi teha. Saate 20 000 valuraha ja umbes nii edasi," kirjeldas Stahl.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rõhutas, et üks asi, mida tasub finantsjärelevalve puhul silmas pidada ja meelde jätta, on see, et neile ei meeldi, kui neile valetatakse. "See on nii, et kui sa autoga sõidad ja sul on ajaleht esiklaasi ees, siis üsna kiiresti võib kraavi sõita, eks. Ja finantsjärelevalve samuti tegutseb informatsiooni täiuse tingimustes. Kui keegi meile paneb ajalehe esiklaasi ette, siis tõenäoliselt oleme ka meie oma tegevusega natuke rabas."

Kessleri sõnul hoidis finantsinspektsioon firmal oma voli ja võimaluste piires silma peal. Juba 2021. aastal keelas inspektsioon Cresco Väärtpaberitel finantsteenuseid osutada, välja arvatud neid, mis olid vajalikud pooleliolevate kliendisuhete lõpetamiseks. Lisaks on sest saati ettevõttele tehtud viis ettekirjutust ja määratud üks 30 000-eurone trahv.

"Kõigepealt hakkab järelevalve pehmemate meetmetega seda probleemi lahendama ja järjest tugevamate meetoditeni jõutakse. Ja ka sellel korral, kui majandusaasta aruanne oli esitamata Crescol, me alustasime pehmemate meetoditega, tegime ettekirjutuse majandusaasta aruanne esitada. Mingi mõistliku aja jooksul seda tagajärge ei saabunud. /…/  Ja siis me tegime järgmise ettekirjutuse CVP-le, et te ei tohi niikaua, kui te majandusaasta aruannet ei avalikusta, uusi kliente endale võtta," rääkis Kessler.

Lisaks imbusid avalikkusse teated Schultsi imelikest tehingutest: näiteks eelmise aasta suvel kirjutas Eesti Ekspress, kuidas eestlase firma teenis sadu tuhandeid eurosid, kui aitas ühel Vene oligarhil peita Austrias luksuslikku kinnisvara, mida naabrite sõnul kasutas tegelikult Vladimir Putini tütar. Lõpuks katkes tänavu kevadel rootsi vanahärra Carlssoni kannatus ja ta andis oma firmat esindava advokaadi abil sisse pankrotiavalduse.

"Selge oli see, et Cresco suhtes lihtsalt kohtusse minna ei ole mõtet, sest neil vara puudub /…/  Enne seda sai minu klient Olevi või siis Cresco juhatuse liikmete poolt ähvarduskirju, milles öeldi, et kui sa advokaati tagasi ei kutsu, siis sa jääd kõikidest asjadest ilma. Pluss veel ähvardati mainekahju hagidega minu klienti," põhjendas Salur.

Sarnane "massaaž" käis viimase hetkeni Stahliga. Näiteks selline kõne toimus veel tänavu juunis, kui pankrotimenetlus oli juba algatatud.

Stahl: "Selle raha eest võiks ju päris kaua elada üksikul saarel kusagil. Sest nagu sa ise ütlesid, et Eestis sul nagu elu enam edasi ei ole, aga Dubais on ju tore elada… Kas ma ütlen midagi valesti või?"

Schults: "Jah, ütled küll. Siis esita oma nõuded pankrotipessa ja kohtume seal. Et kui sa ei ole minu ettepanekust huvitatud …"

Stahl: "Sa ei ole mingit ettepanekut ju teinudki! Mida sa ähvardad praegu?"

Schults: "Mina ei ähvarda…"

Stahl: "Aga mis see siis on? Sa praegu just nimelt ähvardad!"

Kokku on pankrotipessa esitatud 16 nõudeavaldust, kogusummas ligikaudu 5,9 miljonit, aga ajutise halduri Maarja Rohti sõnul on raha kaotanuid isegi rohkem. Tagatipuks kuulutati eelmisel nädalal välja ka emafirma AS-i Cresco pankrot.

Investeerimisel on alati risk raha kaotada ja seda rõhutas Schults korduvalt ka "Pealtnägijale" saadetud vastustes, kuid antud juhul väidavad nii pankrotihaldur kui ka võlausaldajad, et Schults pani toime juriidiliselt väljendudes raske juhtimisvea, mis rahvakeeli tähendab, et projekte, kuhu ta raha justkui paigutas, vähemasti viimastel aastatel enam polnud.

"Kõige esimene punkt, kus see raske juhtimisviga võib olla aset leidnud, oli see, et kui ettevõte oli pankrotis või makseraskustes juba ammu enne meie tänast pankrotimenetlust ehk et me räägime siin aastatest, siis see moment võib olla raske juhtimisviga, sest pankrotiavaldust ei esitatud õigeaegselt, aga seda tuvastab kohus, mitte haldur oma hinnanguid andes," sõnas Roht.

Vandeadvokaat Saluri sõnul pole neid võlakirju mitte kunagi olnud.

"Kui ma nüüd selle kolme aasta jooksul olen erinevate investorite ja kannatanutega rääkinud, siis enamasti hakkab nende vestlus niimoodi pihta, et Olev Schults on malemängija, ta mõtleb kolm sammu ette. Kindlasti on tal mingi suurem plaan, kindlasti on ta raha kuhugi ära pannud. Minul on selle aja jooksul jäänud hoopis teine mulje, et tegelikult ta on lihtsalt selle raha võtnud ja selle ära raisanud. Ei ole siin suurt plaani, ei ole siin mingisugust kolm käiku ettemõtlemist," nentis Saluri.

Ta lisas: "Kui te mõtlete selle peale, et meil on möödas 2006–2007, kus meil oli suur majandusbuum, meil on Covidi-kriisist alates kõikide varade väärtused kordades tõusnud. Olev Schults ei ole selle aja jooksul suutnud mitte Cresco väärtpaberitesse investeeritud vara säilitada, vaid ta on suutnud selle kõik ära kaotada, siis mina ütleks, et ei ole tegemist kõige intelligentsema ja targema investoriga, vaid pigem vastupidi."

Schults ise ütles "Pealtnägijale", et süüdistused mingitest tahtlikest pahategudest on emotsioon või väljamõeldis. Tema kirja teel antud intervjuud saab täispikkuses lugeda ERR-i portaalist.