Kõigi eluasemelaenu võtjate ja autoliisijate tüütu "muidusööjast ning külmikutühjendajast toakaaslane", kuue kuu euribor, on nüüd samas kiires languses, kui oli tõus alates 2022. aasta teisest poolaastast.

Eesti eraisikute ja ettevõtete kogu võlakoormus suhtena SKP-sse on üle kolmandiku võrra kõrgem kui vastav näitaja Lätis ja Leedus. Sestap on kiire ujuva intressimäära tõus mõjutanud meie majandust, seeläbi ka inimeste ostujõudu ning ettevõtete investeerimisjulgust, palju olulisemal määral kui Lätis ja Leedus. Küllap on see üks vähe teadvustamata tõsiasi pidevas Balti majanduste võrdlemise maavõistluses.

Nüüdseks on kuue kuu euribor taandunud oma tipptasemelt ca 1,5 protsendipunkti ning finantsturud eeldavad, et aasta pärast on näitaja veel 1,0 protsendipunkti madalamal tasemel kui praegu. See tähendab lõpuni lihtsustatuna erasektori intressikulu kokkuhoidu ligikaudu 850 miljonit eurot aastas, kokku üle kahe protsendi Eesti SKP-st, võrreldes ajaga, kui kuue kuu euribor oli üle nelja protsendi. Majandus saab vabaneva ressursi arvelt kindlasti hoogu juurde ning selle muutuse tunnistajaks saame me kõik järgmisel aastal olla.

Ettevaatavalt tähendab eelnev omakorda seda, et Eesti pangandussektor langeb järgmisel aastal selge surve alla: kaks aastat puhunud passaattuul muutub jäiseks vastutuuleks. Kui intressimäärad hakkasid püstloodis tõusma, siis ei osanud hoiustajad koheselt oma deposiitidelt intressi küsida. Laenusaajad tasusid samal ajal juba kõrgemaid intressimakseid. Pankade kasumid kasvasid kui pärmil.

Järgmine aasta saab selles vaates olema vastupidine: intressitulud on languses, kuid hoiustajad on kõrgete hoiuseintressidega harjunud ja seda igal pool eurotsoonis.

Ameeriklased küsivad irooniliselt: kuidas teha kiirteel vahet pankuri ja sisaliku surnukehal? Sisaliku surnukeha ees on pidurdusjälg. Mõistagi ei tunne ükski laenusaaja pankuritele langevate tulude osas kaasa ega peagi seda tegema. Eesti pangandussektor on korralikult ja tugevalt kapitaliseeritud, probleemsete laenude osakaal on väga madal ning mingiks makromajanduse mureks ei ole põhjust. Olukord klaarib ennast järgmise aasta jooksul ära, kui intressilangus taltub ja hoiustajad peavad leppima paraku ka madalama tähtajalise hoiuse intressimääraga.

Lisaks objektiivsele intressikulu kokkuhoiule toob antud olukord kaasa kaks muud käitumuslikku faktorit. Kui inimesed tajuvad palgatõusu jätkuvas hoos, et intressitõus on möödanik, siis tehakse julgemalt ka teisi, mitte eluks hädavajalikke sundoste, mida intressitõusu tsüklist tingitud üldise ebakindluse tingimustes edasi lükati.

Kui Leedu sisetarbimine on võtnut lõppeval aastal ühe tipu teise järel, siis võime eeldada, et järgmisel aastal avavad rahakotirauad heldemalt ka Eesti tarbijad, mis aitab jälle majandusel kasvada.

Taastumine ei ole kindlasti ühtlane. Kinnisvaraarendajate rõõmuks aktiviseerub uute eluasemete müük. Automüüjad võivad seevastu järgmise aasta esimesel poolaastal minna kollektiivpuhkusele, sest automaks kohal ja ladu tühi. Midagi ei juhtu taas üleöö, kuid oleme teiega, head lugejad, trendimurdumise hetkel.

Teine muutus, mis euribori määra langusega kaasneb, on eelpool mainitud langevad tähtajaliste hoiuste intressimäärad. Kui viimasel kahel aastal on tähtajaline hoius olnud hea ning turvaline raha säästmise valik, seda koos täitsa viisaka tootlusega, siis tuleval aastal olukord muutub.

Kes soovib jätkuvalt saada paremat tootlust, peab liikuma tähtajaliselt hoiuselt teistele, olemuselt riskantsemate finantsvarade suunas nagu võlakirjad, aktsiad või erinevad fondid.

Eesti eraisikute hoiuste kogumaht on viimase aastaga kasvanud ca miljardi euro võrra jõudes ajaloolisele tipptasemele, 12,6 miljardile eurole. Samal ajal toob intressimäärade langus endaga kaasnähuna kaasa ka võlakirjade intressimäärade languse. Vaadake kasvõi meie kommertspankade väljastatud võlakirjade intressitaset: sama riskiastmega võlakirjade tootlus on viimasel aastal järjest langenud.

Võlakirjade pakkumisi on viimastel aastatel olnud eriti ohtralt. Seda eriti Lätis ja Leedus. Kuna neil ei ole oma üleriigilise tähelepanuga meie Planet 42 mastaapi kaasust, kus abstraktne mõiste "risk" muutub kapitali hävitavaks reaalsuseks, on sealne ühiskond veel võlakirjade osalise võltstagatuse lummuses.

Kõik teavad, et teoreetiliselt on võlakirjad ettevõtte kohustusena eespool osanike kapitali, kuid seda vaid eeldusel, et projekt äriliselt tootluse ka koju toob. Halva äri eest ei päästa kedagi ka hea võlakiri. Mõnikord on võlakirja omaniku võetav tegelik investeerimisrisk sama suur kui omakapitali investeeringu puhul, ainult et võlakirja näol saadaval tootlusel on lagi peal.

Nõnda võib piisava kindlusega eeldada, et Euroopa Keskpanga baasintressimäära alandamisest tekkiv intressimäärad languse kaskaad toob tänavusest rohkem raha väärtpaberibörsile, mis ei ole halb uudis uutele või vanadele börsiemitentidele. Balti börs on sõna otses mõttes Balti börs, kuna välisinvestoreid siin eriti ei ole ega nähtavas väljavaates siia ka ei tule. Eesti investorite kogukond on sama tugev kui Läti ja Leedu kokku, kuid seegi trend on vaikselt murdumas.

Kõik märgid näitavad, et järgmisel aastal võib oodata (halva) relvarahu saabumist Ukrainas. Mida kaugemal ollakse Venemaa piirist, seda vähem on arenenud maailma maksumaksja valmis oma eelarvedefitsiidis olevast riigitaskust võõrast sõda finantseerima ja see on paratamatus, millega tuleb kohaneda.

Majandusinimesena ei ole minu pädevuses hinnata, kuivõrd püsiv ja kuivõrd tagatud on võimalik relvarahu või millistele alustele see tugineb. Siiski on selge, et kui kahurid meie regioonis vaikivad, siis majandusele, eriti kindlustundele mõjub see hästi.

Finantsturgudel tuntakse seda kergendusrallina – midagi otseselt ettevõtete finantsnäitajates, veel vähem riigi makromajanduse pildis koheselt ei muutu, kuid tekib üldine positiivne veendumus, et homne on majanduslikult parem kui eilne. Sellest veendumusest piisab, et majanduskasv saaks lisahoogu.

Eesti kontekstis võib see ühe näitena tähendada taastuvat Aasia või Ameerika turistide voogu. On ju Euroopa laiemalt maailma turismi liider, kuhu jõuab üle 50 protsendi rahvusvahelistest turistidest. Tõsi, see ei mõjuta veel otseselt aastat 2025, aga ettevaatavalt mõjub meie majanduse väljavaadetele hästi, eeldusel, et relvarahu on ikka püsiv ja sellisena ka rahvusvaheliselt usutav ning tajutav.

Potentsiaalne relvarahu toob kindlasti päevakorda ka ehitusmaterjalide toormete hinnakasvu, lisaks ka tööjõu vähenemisest tingitud ehitushindade kasvu, nn Ukraina ülesehitustööde valguses. Seda ka juhul, kui veel otseselt ülesehitustöid ei tehta, aga turgudel on eeldused, et tööd kohe algavad. Kes mõtleb kas ärihoone või mõne elamu ehituslepingu sõlmimisele, siis neil soovitan ma pigem ehitushankega aasta alguses edasi minna, kui edasi oodata paremaid aegu.

Intressilanguse joovastuses on muidugi ka pikemas vaates negatiivset, mis meid järgmisel aastal koheselt ei mõjuta.

Saksamaa ja Prantsusmaa on Euroopa majanduse kaks alustala. Prantsusmaal astub ametisse juba neljas peaminister ühe aasta jooksul ning peatselt ametist priiks saav kantsler Olaf Scholz paneb talle omases isikupärases halluses nõupidamistetoa laual ka lilled närtsima.

Kakskümmend aastat tagasi kutsuti Saksamaad "Euroopa haigeks meheks", kes nüüdseks on taas saanud külmetuse. Saksamaa majandus on reaalvaatest paigal tammunud alates koroonapandeemia algusest. "Tervitame" kantsler Angela Merkeli aegseid valesid strateegilisi majanduspoliitilisi valikuid energiapoliitikas ja ka taristu alainvesteeringuid, mida üleöö pole võimalik muuta.

Ühe näitena saame uhkusega öelda, et kui Saksamaal on küll 60 korda rohkem inimesi kui meil, on neil ainult 15 korda rohkem ükssarvikuid (ettevõtted, mille väärtus on üle miljardi dollari) kui Eestis.

Öeldakse, et kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu. Euroopa kontekstis saame öelda, et kui Saksamaa haigestub, siis põeme sama haigust ka meie, kuna on ju Saksamaa maailma suuruselt kolmas majandus USA ja Hiina järel. Nii et kiireid pöördeid paremuse poole pole vanas maailmas oodata, ning seetõttu ei saa välistada, et keskpanga intressimäärad püsivad meil madalal tasemel ehk alla kahe protsendi pigem kauem kui vähem.

On huvitav jälgida, kuidas 2024. aastal on Euroopa majanduse pailasteks saanud Club Med (Vahemere riikide klubi), kes veel kümnend tagasi oli puritaanlikku Põhja-Euroopa igapäevased pilkealused.

Arenenud maailma parima majanduskasvuga riigiks on lõppeval aastal kujunemas Hispaania, mille majandus on tänavu seitse protsenti suurem, kui see oli veel aastal 2019 enne pandeemiat. Kiirarvamus kannaks selle hoogsalt kasvanud turismimajanduse arvele, mis on ka osaliselt tõsi. Teisalt ka mitte turismiga seotud teenussektor on kasvanud Hispaania SKP-s 7–8 protsendi tasemele, enne koroonapandeemiat oli see 5,5 protsenti.

Mõjukas Briti ajakiri The Economist valis 2023. aasta "aasta riigiks" tänu läbiviidud majandusreformidele Kreeka. Ehk Põhja- ja Lõuna-Euroopa lauad on majanduse võtmes pöördunud, millele on osaliselt kaasa aidanud ka Euroopa Komisjoni ühine koroonapandeemia aegne võlakirjaemissioon ja suurim võitja oli sellest just Club Med. Tõsi, kokku üle 700 miljardi eurosest toetusmeetmetest on 2024. aasta lõpuks välja makstud vaid 54 protsenti.

Meie oleme viimasel ajal vaadanud alt üles Leedu poole, kuid majanduses ei ole midagi kestlikku, kõik on pidevas muutumises ja praegused võitjad võivad olla homsed kaotajad.

Siiski on Leedu ja Hispaania majanduskasvu taga üks ühine faktor: avatus immigratsioonile. Teadupärast on väheneva rahvastikuga vananevas riigis majanduskasvu ootamine juba meditsiiniliselt võimatu eeldus.

Leedus tulid tuhanded kõrgepalgalised Valgevene IT-töötajad riiki juba 2020. aasta Valgevene presidendivalimiste farsi järel. Rääkimata Ukraina sõjapõgenikest, kes tulid kaks aastat hiljem. Hispaania on omakorda võitnud olulisest Ladina-Ameerika suunalisest sisserändest.

Ka meie peame olema sisserändele mitte ainult avatud, vaid seda soosivad. Eriti kui tulija on meie nägu ja tegu, nagu seda on Ukrainast sõja eest sisserännanud ja siin tööle asunud majandusse panustajad. Balkani sõdade järel tehtud uuringud on näidanud, et sisserändajad muutuvad nelja aasta jooksul alalisteks elanikeks, tekib uue koha harjumus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskondlik turvatunne. Tihti pole enam ka kohta, kuhu tagasi elama minna. Ukraina täiemahulise sõja kolmas aastapäev saabub kahe kuu pärast.

Mõistagi ei ole uuel aastal puudust ei riskidest ega väljakutsetest. Kui Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise järel hõisati, et Läänemeri on nüüdsest NATO sisemeri, siis nüüdseks näeme, kuidas Hiina ja Venemaa irvitavad avalikult meie üle, lõhkudes merealuseid ühendusi. See on uus reaalsus, millega tuleb kohaneda ja millele vastu seista.

Maksutõusud on kohe jõustumas ja majanduskasvu jahutamas. Samal ajal on lõppenud avalikkuse hirmutamine uute maksuideedega ega kutsuta ka õpetajaid üles automaksu propageerima. Asi seegi. Riigieelarve tasakaalu suunas tuleb käia siiski veel pikk ja okkaline tee.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek lõppevast aastast. Meil õnnestus koos Eesti investoritega omandada Kristiine Keskus. Taasiseseisvumisaja ühe suurima kinnisvarainvesteeringu tegemiseks ühinesid mitmed erineva taustaga Eesti erakapitali investorid (palun mitte segi ajada pensionifondidega), kes pole omavahel varasemalt koostööd teinud.

Mõistagi leidis suurtehing tähelepanu ka raja taga. Läti ja Leedu finantsnõustajad on hiljem öelnud, et nemad ei usu, et selline kohalik kapitalistide koondumine oleks nende riigis võimalik. Reeglina on kõik jõukad inimesed egotsentrilised "ise ilu tegijad" ja ühisprojektides ei soovita osaleda. Seda eriti vähemusosaniku positsioonilt. Katoliiklik kultuur klannide vahelist koostööd just ei soosi.

Selles mõttes on midagi, mille üle pikemalt järele mõelda: kui me Eestis tahame, siis suudame koostööd teha küll. Veel kümme aastat tagasi poleks see enam kui 120 miljoni euro suurune investeering olnud kohalikule kapitalile jõukohane, aga nüüd see seda oli.

Negatiivsusest ei saa ega tohi iial inspireeruda. Julge pealehakkamise ja optimismiga on ületatavad ka kõige suuremad väljakutsed. Eesti ettevõtjatele ja juhtidele soovin 2025. aastaks positiivsust ja julgeid uusi investeerimisotsuseid. Kõigile teistele rohkem rõõmu ja parimat uut aastat!