"Meile tutvustati kutseharidusreformi põhimõtteid. Meil on hea meel, et meid kaasati arutelusse kui võrdset partnerit, aga sellist võimalust, et Vana-Vigala teeninduskooli ei suleta, meile lauale ei pandud," sõnas Märjamaa vallavanem Triin Matsalu.

Ka täpset sulgemisstsenaariumit ministeerium vallale ette ei andnud.

"On kolm stsenaariumit: sulgemine aastal 2026, sulgemine aastal 2027 või jätkamine Kehtna kutseõppeasutuse all oleva õpikohana," rääkis Matsalu.

Arutati muidki praktilisi probleeme, mida kooli sulgemine kaasa toob.

"Vana-Vigala põhikooli ja lasteaia toitlustamine käib läbi kutsekooli. Põhikooli lapsed käivad söömas seal ja lasteaiale tuuakse sealt söök kohale. Samuti elavad põhikooli õpilaskodu lapsed teeninduskoolile kuuluvas hoones," rääkis Matsalu.

Lisaks tuleb ka kohalike elanike elektrienergia kutsekooli alajaamast ja seni on kohalikud maksnud elektri eest HTM-ile. "See süsteem on nõukogude ajast," ütles Matsalu.

Ministeerium ja vald arutasid ka seda, mis saab teeninduskoolile kuuluvatest hoonetest ja maatükkidest.

"Kuna kool on 105 aastat vana, siis on neid palju, seal on ka näiteks õunaaed. Neid kinnistuid pakkus ministeerium ka omavalitsusele, aga meil ei ole võimalik uusi hooneid enam ülalpidamisele võtta," sõnas Matsalu.

Seega plaanib ministeerium hooned müüki panna. Need hooned, mida ei osteta, lähevad lammutamisele.

Matsalu sõnul arutati ka laiemaid muresid, näiteks mis saab erivajadusega noortest, keda on Vana-Vigalas seni koolitatatud.

Eesti puuetega inimeste koja andmetel on praegu kooli 470 õpilastest ligi neljandik erivajadustega õppijad, õpilaskodu teenust kasutavad enam kui 90 protsenti õpilastest. Koolil on kogemus ka käitumisprobleemidega noorte õpetamisel koostöös Vana-Vigala põhikooliga.

Kohalikud ja koolipere ärevuses

Kooli sulgemine, mis suvest saati on infokildudena kohalikeni jõudnud, on Matsalu sõnul kohaliku kogukonna ärevaks teinud.

"Ärevad on nii lapsed, õpetajad kui ka kogu asula," ütles Matsalu.

"Kutsekool on loomulik osa sellest külast. Samuti erivajadustega lapsed - me oleme supernäide, kuidas kaasavat haridust rakendada," ütles vallavanem.

Matsalu sõnul käib Vana-Vigala põhikoolis ja elab õpilaskodus lapsi kokku 14 omavalitsusest.

"Kui teeninduskool kaob tagant ära, siis sellises mahus õpilaskodu ei saa vald pidada. Need lapsed peavad siis minema tagasi neisse omavalitsustesse, kust nad pärit on, aga mõnel juhul perekondlike probleemide tõttu nad oma kodus elada ei saa," ütles Matsalu.

Ministeeriumi esindaja Triin Laasi-Õige ütles, et kohtumine oli tõsine, ent kokkuvõttes konstruktiivne.

"Kuivõrd teema oli kriitiline, võtsime aega nii selleks, et põhjendada pidaja vaates Vana-Vigala tegevuse reorganiseerimise tagamaid kui ka kuulata ära vallale murettekitavad küsimused. Kohtumise käigus vaadati üle kõik kooli ja kogukonda ühendavad teenused ning tegevused," ütles Laasi-Õige.

Laasi-Õige märkis, et ministeerium ei alahinda kutseõppeasutuse ümberkorraldamise mõju ei Vana-Vigala külale ega ka vallale tervikuna ning loodetavasti jäi see ka kohtumiselt Märjamaa valla jaoks kõlama.

HTM võttis sel aastal vastu otsuse sulgeda Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool. Ministeerium on heitnud koolile ette, et see ei ole juba aastaid toime tulnud talle määratud eelarvega ja riik ei soovi seda toimetulematuse hinda enam kinni maksta.

Kooli direktor on põhjendanud kulutusi viimaste aastate hinnatõusuga.

Ministeerium valmistab praegu ette Vana-Vigala kooli sulgemist ja kaalutakse, kuhu viiakse üle praegu edukalt toimivad erialad, näiteks autoõpe.

Kooli sulgemist on kritiseerinud nii kohalik kogukond, Raplamaa omavalitsuste liit kui ka mitmed asutused, nagu näiteks AS Hoolekandeteenused ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Kooli sulgemise vastasele petitsioonile anti üle 4000 allkirja.

12. detsembril kohtub haridusministeerium Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli inimeste ja Vana-Vigala kogukonnaga kooli direktori ettepanekul. Arutletakse kooli ja kogukonna tuleviku üle. Kohal on ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja.