Raplamaal asuva Vana-Vigala küla südameks on tehnika- ja teeninduskool, kus ameteid on õpitud juba üle saja aasta. Just nende seinte vahel koolitatakse välja Eesti uued sepad, tehnikud ja kokad. Viimased 26 aastat on haridustempli mootoriks olnud direktor Enn Roosi.

"Tegelikult on siin asulas välja kujunenud selline väga kompaktne ja väga mitmekülgne, ütleme siis, maarahva hariduskeskus. Meil on siin olemas alusharidus, meil on olemas põhiharidus, kutseharidus ja me oleme nagu hästi läbi põimunud siin omavahel," selgitas Roosi.

Kutsekooli kompleksi kuulub viis hoonet, mis nõukogude ajal ehitati 700 õppurile. Kuna tänapäeval on õpilaste arv väiksem, koondati koolielu kokku nelja majja. Neist kaks on õppetöökojad, kus saab pedagoog Neeme Noppeli käel all õppida kooli ühte populaarsemat -  automaalri eriala.

"Võib ka väga palju näiteid tuua, kus on õpilased saavutanud tänu oma erialale väga hea töökoha ja ehtne näide on "Noor meister". Võitis meie kooli õpilane, paar aastat tagasi, kes oligi lihtsustatud õpilane, tegelikult autoplekksepa nooreks meistriks tuli," rääkis Noppel.

Kutsemeistrivõistluse tiitlitega ei uhkusta vaid autoeriala õpilased. Sel aastal sai konkursil "Noor meister" auhinnalise 2. koha 19-aastane kokanduse eriala õpilane Martha Merendi. Praegu omandab noor naine Vigalas juba järgmist kutseharidust - ta õpib kondiitriks. 

"Mulle hullult meeldib see meie kooli keskkond, meie õpetajad, eriti meie koka eriala õpetajad. Me ei ole lihtsalt nagu õpilane ja õpetaja, vaid meil on selline eriline läbisaamine, me hoiame üksteist, me aitame üksteist, me oleme nagu sõbrad ka mõnes mõttes," rääkis Merendi.

Vana-Vigala kutsekooli noortejuht ja nõustaja Adeele Vask nentis, et koolis on tohutult südamlikud ja võib-olla kohati ka raske taustaga õpilased, kes seal on tegelikult saanud omale uue hingamise.

Vase sõnul on Vana-Vigala kool päästerõngaks paljudele hariduslike erivajadustega noortele, kelle puhul on risk, et nad ei pruugi leida rakendust tööturul.

"On vähe neid koole, kes suudavad tegeleda sellises individuaalses võtmes just erivajadustega õpilastega, ka tavaliste õpilastega, kellel on käitumisprobleemid või on taga perekondlikud probleemid. Me oleme väga vajalik just nende õpilaste jaoks, keda kutsereformi käigus soovitakse kooli edasi suunata õppima," selgita Vask.

Direktor Enn Roosi sõnul on Vana-Vigala kooli eripäraks, et sotsiaalpedagoogi asemel on peamiseks tugipunktiks klassijuhataja, kes hoiab õppurite käekäigul silma peal.

"Ta on iga päev nendega koos, ta tunneb neid kõiki nägupidi, nimepidi, noh, läheb paar kuud mööda, siis tunneb juba ka iseloomu pidi. See tagab sellise eluläheduse ja see võib väljapoolt pigem traditsioonilist süsteemi näinud inimesele tekitada küsimärke tõepoolest. Aga samal ajal kõik need, kes on käinud erivajadusega õpet kontrollimas, need ei ole meile küll midagi ette heitnud," rääkis nõustaja Vask.

Siiski on ministeeriumi jaoks täiskoormusega tugispetsialistide puudus Vana-Vigalas üheks põhjuseks, miks plaanitakse kool sulgeda.

"Kui koolil on kohustus tagada tugispetsialisti olemasolu, siis me mõõdame seda väga selgetel alustel. See ametikoht peab olema loodud ja inimesele eraldatud selle töö tegemiseks aeg. Ja sellisel juhul see aeg teenib seda õppijat, kellele tuge vaja on, mitte nii, et me pakume tuge siis, kui kõik muud ülesanded on täidetud ja siis vaatame, millal tal aega on," lausus haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.

Lisaks on ministeeriumi arvates Vana-Vigala õpperuumid kõlbmatud ja rahaasjad korrast ära. Täpsemini pole kool neli aastat suutnud ettenähtud eelarvega toime tulla.

"Minu arvates ebaaus, sest neid koole on veel ja ei arvestatud seda, et meil oli energiakriis. Meil oli õpetajate palgatõus, mis on kohustuslik kõigile," ei mõista Vask ministeeriumi seisukohta.

Laasi-Õige sõnul peaks selleks, et kooli säilitada, tegema taristuinvesteeringu, sest praegune hoone on ebaproportsionaalselt suur ja amortiseerunud.

On tähelepanuväärne, et mullu investeeris riik ise peahoone renoveerimisse pea miljon eurot.  Alates 2008. aastast on kooli jaoks eraldatud kokku ligi 11 miljonit eurot, millega muu hulgas renoveeriti ka õpilaskodu. Seal elavad lisaks kutsekooli noortele ka Vana-Vigala põhikooli keerulistest kodudest pärit lapsed.

"Väga paljud nendest on praegu ka ärevad, sest nad ei tea ju, et nad tulevadki siia selle mõttega, et ahaa, ma nüüd lõpetan siin põhikooli ära ja siis ma saan minna siia edasi kutsekooli. Igal aastal läheb õpilasi meil sinna," rääkis Vana-Vigala põhikooli direktor Margit Liira.

Seega, kutsekooli sulgemine mõjutab otseselt ka Vana-Vigala põhikooli. Mõlemas õppeasutuses reaalaineid õpetava Meelis Välise hinnangul külvab riigi otsus palju ebakindlust ka koolide töötajate hulgas.

"Järelikult õpetaja peab leidma kas siis lähikonnast juurde tunde või ta peabki minema kuskile teise töökohta. Ehk siis jätab kooli nagu maha, sest sellega ei ela ära, kui sul on mingi veerand kohta või 0,3 kohta," selgitas Väli, kes on ka Vigala osavallakogu esimees.

Lisaks on Vana-Vigala kutsekooli juures katlamaja, mis annab sooja lähedal asuvatele korterelamutele. Meelis Välis kardab, et edaspidi võib iseseisva küttesüsteemi elushoidmine muutuda katsumusterohkeks.

"Ettevõtja ei ole huvitatud nii väikese mahu sooja tootmisest. Seega võib-olla peab elanikkond ise leidma lahendusi, et ennast soojas hoida," lisas Väli.

Ilmselt on praegu veel võimatu ette näha, mida kõike võib kooli sulgemine kohaliku elu jaoks tähendada. Lisaks sellele kardab külarahvas, et kaob samas kompleksis asuv küla ainus pood, koolide tunniplaanist sõltuv ühistransport ning kutsekoolis valmistatav lasteaia ja põhikooli toit. Pealegi jääb küsimärgi alla, mis saab tühjaks jäävast õppekompleksist.

"Selles mõttes see on üsna selline laviiniefekt, et kui kutsekool suletakse ja kui on juttu ka lammutamisest olnud, juhul kui vald ei soovi seda kutsekooli hoonet osta ja kui ka eripakkumisest ostu ei tule, siis need hooned on tegelikult mõeldud lammutamisele. See on väga suur probleem täna siin Vana-Vigala elaniku jaoks," tõdes Adeele Vask.

Kohalike sõnul tegi ministeerium suvel nende elu drastiliselt muutva otsuse avalikuks ilma, et oleks kogukonnaga asja arutanud. Külaelanikud kurdavad, et nendega räägitakse vaid meedia vahendusel.

"Me oleme rääkinud, aga sellistes olukordades alati tundub, et on natukene vähe," möönis Laasi-Õige haridus- ja teadusministeeriumist.

"Me ei saa leppida sellega, et jäetakse mulje, et meil on selline mittekaasaegne kool, kus õpilasi on vähe ja kellelegi siin tegelikult olla ei meeldi. See on täiesti vastupidi," kinnitas Adeele Vask.

Triin Laasi-Õige vastas seepeale, et saab sellest inimlikult aru. "Aga kui me lakkaksime mõtlemast õppekohtade loomisel eelarvevahendite peale, siis sellist emotsionaalsust ei saa meie oma positsioonil lubada. Et me ütleme, et ühes kohas on emotsionaalne hind kõrgem, kui on õppepakkumise tegelik ökonoomika."

Vana-Vigala põhikooli direktor Margit Liira võttis teema kokku sõnadega: "Nii lihtne on neid Exceli tabeleid ette võtta ja vaadata, et ei tule välja ja on miinused, aga mis siis tegelikult kaasneb sellega, et võib-olla need miinused lähevad hoopis mingis teises valdkonnas palju suuremaks. Et toodame võib-olla neid inimesi, kes jäävad siis sotsiaalhoolekande vaatevälja või üldse töötuks või mis siis saab?"