Kuus Tallinnas tegutsevat kutsekooli liidetakse kaheks kolledžiks, mis alates järgmise aasta sügisest hakkavad õppureid koolitama neli aastat vältavate õppekavade järgi, millega noored omandavad nii eriala kui ka keskhariduse.

Liitmise eesmärk on vältida mitme eriala dubleerimist, sest kutseõppe andmine on kulukas tegevus.

"Näiteks meil on kaubanduse eriala kahes erinevas kutsekoolis Tallinna linnas. Meil on väga palju mehhatroonika, robootika erialasid, kus on väga palju taristuinvesteeringuid vaja, et neid kaasajastada. Kokaerialad – kööki on vaja sisustada erinevatesse kutseõppeasutustesse, need amortiseeruvad, meil on raha vaja veel juurde. See ei ole lihtsalt mõistlik," selgitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Tallinna teeninduskooli köögipoolel ehk õppeköögis, hotelliteenindusklassis ja õppespaas on näha, et tingimused on igati nüüdisaegsed ja imiteerivad ehedat töökeskkonda.

Ka Tallinna teeninduskool on üks neist, mis liitmisele läheb.

"Tallinna teeninduskoolist ja majanduskoolist saab ühtne kool, mille töönimi on hetkel Tallinna äri- ja teeninduskolledž. /.../ Täna meil on olukord Tallinna kutsehariduses, kus me Tallinnas väga väikesel alal pakume täpselt samu erialasid. See ei toeta head koostööd koolide vahel, sest me konkureerime omavahel," kommenteeris Tallinna teeninduskooli juht Kristi Tarik.

Tallinna ehituskooli, polütehnikumi, tööstushariduskeskuse ja Lasnamäe mehhaanikakooli liitmisel moodustub Tallinna IT- ja tehnikakolledž, sest reformi teine eesmärk on vastata tööturu vajadustele.

Järgmise aasta sügisest hakkavad kaks uut kolledžit õppureid vastu võtma 16 põhikooli baasil õpetatavale õppekavale, millest mitut eriala seni veel Eestis ei õpetatagi.

"Näitena on seal tuulikute inseneri eriala, seal on mehitamata sõidukite operaatori eriala. Neid erialasid täna kutseõppeasutustes veel ei ole, aga tööturu vajadus nende oskuste järele on väga suur," ütles Kallas.

Tööandjad näevad, et vajadus reformi järele on suur.

"Meie jaoks ennekõike on oluline see, et sellest koolist väljuks tööjõudu, kes ka asub tööle. /.../ Igasugune hobiõpe tasuta, riigi kulul tuleks selgelt ära lõpetada. /.../ Meie näeme, et tegelikult riiklik tellimus peaks väga selgelt järgima ainult OSKA-raportite tulemusi," rääkis tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Just seda kutseõppereform teha lubabki.

"Kui meil seni on koolitustellimust planeeritud niimoodi, et sellel erialal, mis eelmisel aastal vastuvõtul oli populaarne, suurendame vastuvõttu sõltumata sellest, kas tegelikult seda eriala tööturul nii suures mahus vaja on, siis sellest aastast oleme me ümber teinud ja kogu koolitustellimus kutsehariduses lähtub OSKA-raportitest ehk siis tööandjate hinnangutest, milliste oskustega töötajaid meil tööturul vaja on," selgitas Kallas.