Praegu on küll igas maakonnas kutsekool, kuid mitte kõigis pole võimalik jätkata õpinguid pärast põhikooli. Plaanitava kutsekoolide reformi eesmärgiks ongi ennekõike tagada õpingute jätkamise võimalus pärast 9. klassi lõppu ning jätta alles erialad, mida tegelikult tööjõuturul vaja on. 

"Me näeme, et meil on täna tasakaal paigast ära. Me õpetame päris mitmes valdkonnas rohkem kui vaja on, mis tähendab, et kooliti on vaja ümberprofileerimist. Ja ei saa salata, et raha on ka piiratud koguses," lausus haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.

Kutsekoolides on praegu 26 000 õppijat, neist vaid 12 000 on noored. Samas jäid tänavu kutsekoolide ukse taha 15 protsenti soovijatest  ja Laasi-Õige sõnul on ilmne, et tuleb kasvatada noortele mõeldud tasuta kutseõppe kohtade arvu.

Kuigi reformikava peaks valmima märtsiks, siis kiirendatud korras tegeldakse kahe kutsekooliga. Üks neist on Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool.

"Vana-Vigala kool ei ole juba aastaid toime tulnud talle määratud eelarvega ja seda toimetulematuse hinda kahjuks lõputult kinni maksta me ei suuda," märkis Laasi-Õige.

Ministeerium valmistab ette Vana-Vigala kooli sulgemist ja kaalutakse, kuhu viiakse üle praegu edukalt toimivad erialad, näiteks autoõpe. Kooli ei suleta kohe, vaid paari aasta pärast.

"On tekkinud küsimus, et selline väiksem kool nagu me oleme, pisut üle 430 õpilasega, et meie õpetamine on kallis tänase rahastussüsteemi juures," ütles Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli juht Enn Roosi.

Vana-Vigala koolil on aastakümnete pikkune kogemus erivajadustega noorte ja käitumishäiretega noorte koolitamisel ja koolijuhi sõnul oleks kahju, kui see pädevus koolisulgemisel kaoks.

"Kuna nendega plaanitakse eraldi tegelema hakata, kooliea pikendus 18. eluaastani ja nii edasi, siis tekib neid pigem juurde. Me oleme kooliperega seda meelt, et pigem me võtame endale profiile, lisatööd või kohustusi, aga me tahaksime olemas olla," lausus Roosi.

Kui Vana-Vigla kooli puhul on tegu ennekõike majanduslike põhjustega, siis Hiiumaa ametikooli puhul on probleemiks aianduse eriala domineerimine kooli õppekavas. OSKA analüüsi kohaselt on sel eriala ületootmine 1464 protsenti ning lähiaastatel tuleks kärpida selle eriala tasuta kohtadest 60 protsenti. Seega peab ministeerium õigeks õppe koondamist Räpinasse. Ka pole Hiiumaal täna ühtegi põhikoolijärgset õppekava.

Hiiumaal tahetakse ametikool ühendada riigigümnaasiumiga

Haridusministeeriumi idee järgi peaks Suuremõisa lossis tegutseva Hiiumaa ametikooli ja Kärdlas asuva riigigümnaasiumi baasil alustama 2026. aasta sügisel Kärdlas Hiiumaa hariduskeskus. Aiandusõppe sulgemise vastu kogus kohalik kogukond 1900 allkirja.

Hiiumaa ametikooli kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kadi Mustasaar ütles, et kriitika, et aianduse lõpetajad oma erialal rakendust ei leia, ei ole täpne, sest paljud toimetavad selles valdkonnas põhitöökoha kõrvalt ja ei kajastu seetõttu statistikas. Vilistlaste küsitlus näitab tema sõnul, et asukoht Suuremõisas on üks põhjuseid, miks ametikooli tullakse.

"Vastustest tuleb siiski välja, et 75 protsenti tulebki sellepärast, et me oleme mõisakool, et on eriline õpikeskkond. Siin peitub küll väike risk, et kas täiskasvanud õppija leiab endas piisavalt motivatsiooni, et tulla Eesti teisest nurgast ja üle mere selleks, et õppida Kärdlas," lausus Hiiumaa ametikooli kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kadi Mustasaar.

Ministeeriumi hinnangul on Hiiumaal vaja pakkuda paremat erialade valikut põhikooliõpilastele, sest praegu lahkuvad Hiiumaalt lõpetajatest pea pooled. Tehtud on ettepanek töötada koos kohaliku kogukonnaga välja vähemalt üks uus rakendusliku gümnaasiumi õppekava.

Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja sõnul seab väike põhikooli lõpetajate arv Hiiumaal oma piiri.

"Vaatame, et Hiiumaal on keskeltläbi 75 põhikooli lõpetajat aastas. Kui 60 protsenti nendest valib gümnaasiumi, siis see hulk, kes ühel aastal alles jääb, on suhteliselt väike ja arvata, et nad kõik tahaksid ühte ja sama asja õppida, on ka naiivne ehk me peame otsima rätsepalahendusi," ütles Tasuja.

Tasuja lisas, et esialgne arutelu põhikoolist tuliljatele mõeldud uue kutseõppekava üle on alanud. Nii vallavalitsus kui ka ametikoolipere leiavad, et on oluline, et praegu riigile kuuluv Suuremõisa loss ja selle aed jääks avalikku kasutusse.