Ümarlauakohtumisel Vana-Vigala kooli juhtkonna, lastevanemate ja omavalitsusjuhtidega rääkis minister Kristina Kallas kutsehariduse aastakümnete pikkusest alarahastamisest. Nüüd kõigi koolide jaoks enam raha ei jätku.

Vana-Vigala kahjuks räägib, et mitu seal pakutavat eriala ei vasta tööjõuturu vajadustele, seal ei õpetata ka ühtki sellist ametit, mida teised kutsekoolid pakkuda ei suuda.

"Üks variant on see, et 2027. aastaks siiski õppetöö tegevus siin lõpetada ja need, kes täna siin õpivad, saavad lõpuni õppida. Teine variant on jätta siia Kehtna hariduskeskuse õppekoht ja need erialad, mis on tugevad erialad ja mida on siin, Vana-Vigalas võimalik õpetada," rääkis Kallas.

"Ja eks me arutasime ka seda, kas on olemas kolmas stsenaarium ehk siis täiesti uute erialade ülesehitamine. Selle kooli puhul ei ole ju küsimus regionaalpoliitikas, vaid üldises jätkusuutlikkuses. Tänast rada pidi minnes sellel koolil jätkusuutlikku versiooni ju tegelikult ei ole," lisas ta.

Seega andis minister selgelt mõista, et kui kutsekool ise leiab uued, jätkusuutlikud, suure potentsiaaliga erialad, võidakse kaaluda kooli jätkamist.

"Täna me kuulsime, et hooldustöötajate vajadus on, siin on ka metallitööstuse vajadus, on ehituses konstruktsioonide ehitajate vajadus. Meie siin arvame, et Vana-Vigalas on kõike võimalik koolitada. See piirkond, need hooned, kõik sobituvad. Lihtsalt võib-olla sisustus, võib-olla õppekeskused, võib-olla tööandja juures rohkem õppimist – me leiame need võimalused. Oleks nüüd koolipidajal võimalus ja tarkus öelda, mida ta vajab, et Eesti riik koolitaks tema koolis," kommenteeris Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli nõunike kogu esimees Helen Raid.

Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Heiki Hepner rõhutas, et ministeerium ei peaks keskenduma Vana-Vigala kutsekooli kinni panemisele, vaid arendamisele, sest Vana-Vigalas on kutsekooliga seotud nii asula elektrivarustus, küte kui ka väga paljude inimeste elu- ja töökohad.

Ministeerium otsustab Vana-Vigala kutsekooli saatuse jaanuari lõpuks.