Eelmisel aastal alustatud kriminaalasjas tuvastas kaitsepolitseiamet riigiprokuratuuri juhtimisel 11 inimest, kes olid seotud siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumisega ning mälestusmärkide rüüstamisega.

Siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumisega oli süüdistuse järgi seotud vähemalt üheksa inimest, neist seitse tunnistas kohus süüdi. Kaks inimest on Venemaal, nad on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Kohtus leidis tõendamist, et Hantsom lõi suhte Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse ehk GRU huvides ja ülesandel tegutsevate inimestega ning plaanis ja valmistas 2023. aasta oktoobrist Eestis ette varavastaseid rünnakuid.

Siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumise organiseerimiseks pöördus Hantsom Andrei Kolomaineni poole. Kolomainen kaasas inimese, kes leidis rünnakute organiseerimise ahelas järgmise, kes omakorda kaasas ahelasse kaks inimest veel, kes leidsid rünnaku toimepanija.

Hantsomi, Kolomaineni ja Roman Lantsovi tunnistas kohus süüdi Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises. Kohus karistas Hantsomit kuue aasta ja kuue kuu pikkuse reaalse vangistusega.

Kolomainenile mõisteti nelja aasta pikkune vangistus, millest kohe tuleb tal kanda viie kuu pikkune šokivangistus. Neli inimest tunnistas kohus süüdi varavastastes kuritegudes.

Riigiprokuröri Triinu Olev-Aasa sõnul oli rünnakute organiseerimise ja täideviimise ahel pikk ning kõik selles osalenud ei teadnud, mis on kuriteo tegelik eesmärk.

"Riigivastastes kuritegudes esitas prokuratuur süüdistuse neile, kes teadsid kuriteo eesmärki ja selle tegelikku tellijat. Teistele rünnakutesse kaasatud inimestele esitati autode registreerimisnumbrid, margid ja aadressid ning neile lubati autode lõhkumise eest raha. Tõendite kohaselt ei teadnud nad, kelle autodega tegemist oli," ütles Olev-Aas.

Tasu kuritegude eest Venemaalt Eestisse ei jõudnud. Olev-Aasa sõnul oli autode rünnaku eest lubatud 10 000 eurot, mis pidi jagunema rikkumises osalejate vahel.

"Rünnak autode vastu jõuti toime panna, aga juba eelmisel päeval peeti Allan Hantsom kinni. Kuna rünnakusse kaasatud inimeste kett oli väga pikk, siis lõpuks ei teadnud ka Hantsom, kes on lõplik täideviija," ütles kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.

Palloson rääkis, et rünnakuid planeeriti kokkuvõttes umbes 10 Eesti avaliku elu tegelase vastu.

"Need inimesed on valjult kritiseerinud Venemaad ja Vene agressiooni Ukrainas. Kümnest isikust nelja kohta on GRU kaastöötajad kogunud andmeid," sõnas Palloson.

"Kindlam plaan oli rünnata veel kahte Eesti avaliku elu tegelast, kuid tänu Hantsomi kinnipidamisele jäi see ära," sõnas Palloson.

Pallosoni sõnul oli rünnaku eesmärk tekitada Eesti ühiskonnas hirmu ja paanikat.

"Loodeti, et Eesti jõustruktuurid ei suuda tuvastada, kes on rünnakute taga ja Venemaal õnnestub näidata, et tegemist on riigisisese protestiga. Taheti hirmutada Eesti avaliku elu tegelasi, kes on sõna võtnud ja hirmutada neid vaikima. Laiemalt taheti tekitada Eestis siseprobleeme, et meedia neile rohkem keskenduks. Samuti taheti segada ja takistada Ukrainale abi andmist," sõnas Palloson.

Käimasolevas kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad, et Hantsom planeeris ja valmistas rünnakuid ette GRU juhtimisel, huvides ning ülesandel tegutsevate Ilja Botšarovi ja Alik Hutšbaroviga.

Hutšbarov mõisteti Eesti Vabariigi vastases kuriteos süüdi ka 2016. aastal. Kuna Botšarov ja Hutšbarov on Venemaal, on nad kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Kogutud tõendid viitavad, et Hutšbarov kavandas ja valmistas ette rünnakuid ka Eesti Vabariigis asuvate mälestusmärkide ja muu vara vastu.

"Kui kumbki kahtlustatav satub mõnda Eestile sarnaste väärtustega riiki, on sel riigil õigus nad kinni pidada ja anda õigusemõistmiseks Eestile välja," ütles Olev-Aas.

Rikkusid ka Sinimägede mälestusmärke

Menetluse käigus tuvastati ka inimesed, kes rikkusid eelmise aasta mais Sinimägede mälestusväljakul olevaid mälestisi ning selle aasta jaanuaris Teise maailmasõja Sinimägede lahingu mälestusmärke ning Alfons Rebase mälestustahvlit Mustlas.

Sinimägede ja Viljandis asuvad memoriaalid kallati värviga üle, joonistati neile musta värviga haakrist, tõmmati see siis punase värviga maha ning kallati punase värviga üle. Ühe inimese tunnistas kohus süüdi vägivallata tegevuses Eesti Vabariigi vastu ja teise surnu mälestuse teotamises.

Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni sõnul on Sinimägedes toimunud Teise maailmasõja lahingud Venemaa Föderatsioonile valulik meenutus ning seetõttu on sealsed mälestusmärgid neile ka üks kättemaksu objekt.

"Venemaa Föderatsioon kasutab probleemidega inimesi ja jätab nad hiljem hooleta. Tasu tellitud kuritegude eest tegijad kätte ei saa, enamasti jääb see korrumpeerunud vahemeeste taskusse. Kaitsepolitsei tegeleb igapäevaselt mitte-sõjaliste rünnakute ennetamise ja tõkestamisega, et sõjalised ohud ei järgneks. Kurjategijad tabatakse ning nad võetakse vastutusele," lisas Palloson.

Palloson lisas, et kaitsepolitsei on sarnaseid värbamise plaane näinud ka peale kõnealuse juhtumi toimumist.

"Need rünnakud jätkuvad ja muutuvad järjest keerulisemaks. Tulevikus ei saa välistada ka rünnakut inimese vastu. Eesti kaitsepolitsei ja jõustruktuurid on aga piisavalt tugevad, et selliste rünnakutega hakkama saada," sõnas Palloson.

Kaitsepolitsei palub taolistest tööpakkumistest või ka sabotaažiplaanidest teavitada PPA-d või kapot.

Kes on Hantsom ja Kolomainen?

Allan Hantsom (47) on "Rahu marsi" ja surematu polgu eestvedaja, Sputniku ja Baltnewsi kaasautor ja kuulub võrgustikku Protestijad, kirjutab Propastop. Hantsom tegutses ka portaalis Rodina, mis levitas Eesti indoeurooplaste liidu Rodina tõekspidamisi.

2016. aastal korraldas Hantsom "Rahu marsi" Eestis paiknevate NATO sõdurite vastu. "Me nõuame, et Eestis ei oleks võõraid sõdureid, et oleks oma sõdurid, kes ei provotseeriks naaberriike," ütles Hantsom toona.

Hantsom kuulus erakonda Koos.

Aastal 2002 mõisteti Vene Rahvusliku Ühtsuse (VRÜ) nimelisse organisatsiooni kuulunud Hantsom koos kahe kaasosalisega süüdi rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamises. Eeluurimisel oli tuvastatud ja dokumentaalselt tõendatud, et VRÜ aktivistid levitasid rahvuslikku ja rassilist vihkamist sisaldavat infobülletääni "Kolovrat" (haakrist vene keeles).

Andrei Kolomainen (45) on endine politseinik, kes vabastati ametist vägivalla kasutamise tõttu. Ehitusettevõtjana tegutsev Kolomainen kuulub samuti Eesti indoeurooplaste liitu Rodina. Kapo hinnangul aktiivne Kremli-meelne.