Kohus saatis narvalasest Vene kodaniku luuramise eest vangi
Viru maakohus mõistis Narvas elava Venemaa kodaniku süüdi Eesti-vastases luuretegevuses ja saatis ta kuueks ja pooleks aastaks vangi.
Riigiprokuratuur süüdistas Pavel Kapustinit Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises, haldusorganile valeandmete esitamises ja sanktsioonide rikkumises ning Viru maakohus karistas teda kokkuleppemenetluses kuue ja poole aasta pikkuse reaalse vangistusega ning konfiskeeris prokuratuuri taotlusel ligi 90 000 euro väärtuses vara.
Prokuratuuri ja kaitsepolitsei ühise pressiteate kohaselt lõi Kapustin teadlikult Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega (FSB) suhte ning kogus ja edastas Venemaa eriteenistusele vajalikku teavet ja vahendeid ning pani seeläbi toime Eesti julgeoleku vastu suunatud teod.
Luuretegevusega rööbiti transportis Kapustin sanktsioonidealust kaupa Eestist Venemaale. Kaitsepolitsei tuvastas, et Venemaal elavad inimesed tellisid talt sanktsioonide alla pandud luksuskaupu, mida Kapustin omakorda tellis Narvasse nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt. Seejärel korraldas ta kaupade transpordi Eestist Venemaale ja andis seal tellijatele üle.
Lisaks mõisteti Kapustin süüdi elamisloa taotlemisel politsei- ja piirivalveametile valeandmete esitamises.
Riigiprokurör Triinu Olev-Aas ütles, et FSB kogub ja analüüsib informatsiooni Eesti meelestatuse ja poliitiliste hoiakute kohta, et kasutada seda edasiseks luure- ja mõjutustegevuseks.
"Süüdistatav edastas FSB-le erinevat infot, muuhulgas näiteks Narvast tankimonumendi eemaldamise kohta ja Narva inimeste meelestatuse kohta seoses Wagneri eraarmee juhi Jevgeni Prigožini Venemaa juhtkonna vastu toimunud mässuga," ütles Olev-Aas.
"Ka avalikult kättesaadava või pealtnäha vähetähtsa info edastamine ei muuda süüd olematuks, sest mistahes infokild võib olla vaenulikule riigile kasulik. Seetõttu on oluline meeles pidada, et sõltumata info edastamisest või sisust on juba ainuüksi Eesti-vastase suhte loomine Venemaa luure- või julgeolekuteenistustega kuritegu, millele võib järgneda pikk reaalne vangistus," selgitas riigiprokurör Triinu Olev-Aas pressiteate vahendusel.
FSB käsitleb sageli Eesti-Vene piiri ületavaid inimesi kui värvatavaid. Seetõttu ei soovita kaitsepolitseiamet ilma tungiva vajaduseta agressorriiki reisida.
"Agressorriigis võite vaenulike eriteenistuste lõksu langeda ning sellest vabanemine võib tunduda võimatu. See ei ole aga nii. Vene eriteenistuste haardest saab vabaneda pöördudes kaitsepolitseiameti poole," teatas kapo pressiesindaja Marta Tuul.
Sanktsioonide rikkumine on kuritegu, mis toetab kaudselt Venemaa ebaseaduslikku tegevust, mistõttu peab riik ka sellele reageerima täie tõsidusega. Seeläbi teenis süüdistatav vähemalt 90 000 eurot kriminaaltulu, mille kohus riigiprokuratuuri taotlusel konfiskeeris.
Kohtueelse uurimise viis läbi kapo, kriminaalasja juhtis riigiprokuratuur.
Toimetaja: Mait Ots








