Kaitsevägi: Kurskis on ukrainlased venelaste pideva surve all
Nädala jooksul ei ole ei Ukraina ega ka Venemaa suutnud rindel suuremaid läbimurdeid teha, samas aktiivne sõjategevus jätkus kogu rindejoone ulatuses, ütles kaitseväe diviisi staabi operatsioonide jaoskonna ülem kolonelleitnant Mattias Puusepp. Samas rõhutas ta, et Kurskis on ukrainlased venelaste pideva surve all.
Puusepp rääkis, et kuna ilmad on muutunud kehvemaks, muudab see mõnes piirkonnas maastiku rasketehnikale halvasti läbitavaks. "Seetõttu kasutavad Venemaa Föderatsiooni relvajõud oma üksuste rindele transportimiseks tihti ATV-sid ja mootorrattaid, mis küll ei paku isikkoosseisule kaitset ega tulejõudu, kuid neid on raskem märgata ja nad on kiiremad ning parema läbivusega," ütles ta.
"Ukraina relvajõud on Kurski oblastis Vene Föderatsiooni relvajõudude pideva surve all. Kuigi viimastel nädalatel on jätkunud Vene Föderatsiooni relvajõudude järkjärguline edenemine Kurski oblastis, pole siiski kumbki pool otsustavat edu saavutanud," ütles Puusepp.
Puusepp tõi välja, et võimalik, et Ukraina relvajõudude täiendavaks sidumiseks sooritasid vene väed Luhanski-Harkivi oblastite piiride lähistel Kupjanski linnast põhjas Oskili jõe forsseerimise, püüdes jõe läänekaldale tekitada sillapead.
"Praeguseks ajaks on Ukraina väed suutnud likvideerida ühe sillapeadest ning tõenäoliselt lähipäevadel saadakse jagu ka teisest. Ühe või mitme sillapea loomine oleks Vene Föderatsiooni relvajõududele andnud võimaluse ohustada peale Kupjanski linna idakülje ka põhja poolt," sõnas Puusepp.
"Nähtavasti üritavad Vene Föderatsiooni relvajõud luua lähitulevikus sillapäid juurde, näiteks rinde lõunaosas oleva Dnepri jõe piirkonnas. See rindesektor on tugevasti kindlustatud, aga kui tahetakse siduda Ukraina relvajõude, et takistada neid toetamast pealöögisuunda, on niisugune ettevõtmine tõenäoline," rääkis Puusepp.
Pealöögi suunal Donetski oblastis on Puusepa sõnul Vene vägede surve samuti suur.
"Vene väed keskenduvad Pokrovskist umbes 30 kilomeetrit lõunas oleva Kurahhove linna ümbrusele, püüdes ühendada kaht rünnakusuunda: üht, mis suundub idast maantee nr 15 lähistel lääne poole, ja teist, mis Vuhledari piirkonnast põhja poole sama maantee suunas liigub. Ukraina relvajõududele on olukord küllaltki keeruline, sest nende suundade ühinemisel on võimalik, et nad piiratakse ümber. Arvatavasti ei ole piirkond siiski ilma Ukraina-poolsete kindlustusteta ja sellist võimalust on ette nähtud, võttes tõenäoliselt kasutusele ka vastavad abinõud olukorra leevendamiseks," rääkis Puusepp.
Toimetaja: Aleksander Krjukov