Venemaa föderatsiooni presidendi Vladimir Putini hinnangul on sõjas kujunenud olukord, kus Ukraina relvajõududel ei ole vahendeid, mille abil nad suudaksid tõrjuda reaktiivmootoriga droonide rünnakuid ja lõpetada Musta mere ranniku blokeerimist Venemaa poolt.

"Tavakohaselt esitles Venemaa riigipea Vene relvajõudude tegevust "vastumeetmena" Ukraina sammudele, unustades mainida, kes selle sõja valla päästis. Moskva püüab kaugmaalöökide intensiivistamisega saavutada ka heidutavat efekti ja näidata, kuidas ta vastab rünnakutele oma kriitilise taristu ja strateegiliste objektide vastu," sõnas kolonel Ants Kiviselg.

Putini esitatud hetkeolukorra kirjeldus vastab Kiviselja sõnul ainult osaliselt tõele, sest Ukraina relvajõud lasevad alla 50–60 protsenti reaktiivdroonidest ning vastavaid tõrjevahendeid intensiivselt arendatakse.

"Kremli kõneisik Dmitri Peskovi sõnul jälgib Venemaa samal ajal tähelepanelikult seda, millised riigid aitavad Ukrainal relvi toota või tarnivad sinna relvastust, ning "võtab seda arvesse"," rääkis Kiviselg.

"Venemaa tegevust Ukraina toetajariikide vastu käsitleti ka Saksa välisminister Wadephuli ja Venemaa välisminister Lavrovi kohtumisel. Saksa välisminister edastas Lavrovile nõudmise lõpetada sõda ja kinnitas, et toetus Ukrainale jätkub, ning kutsus Venemaad üles hoiduma eskalatsioonist Euroopa ja NATO suhtes. Samuti rõhutas ta, et hübriidrünnakud ei vähenda Berliini toetust Ukrainale. Venemaa välisminister leidis seepeale, et kohtumisel ei öeldud midagi uut," lausus Kiviselg.

Rindel toimus läinud nädalal keskmiselt 220 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on vähem kui eelmisel nädalal ja seega on lahingukokkupõrgete arv pikkamööda langenud kolm viimast nädalat.

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.

Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Lõmani, Slovjanski ja Kostjantõnivka (Donetski oblast) ning Kupjanski suunal (Harkivi oblast).

Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1700 sõjaväelast ööpäevas. Venemaa relvajõudude kaotused olid jätkuvalt üle 10 000 võitleja nädalas ja see on juba viies järjestikune nädal, kui Venemaa relvajõudude kaotused on niisugusel tasemel.

Ukraina väed on Lõmani suunal olnud edukad ja surunud Vene relvajõude veel rohkem tagasi. Sellega on Donbassi kindlustatud vööndi (Kostjantõnivka – Kramatorsk – Slovjansk) põhjatiiva olukord veelgi paranenud. Kindlustatud vööndi lõunatiival jätkusid ägedad lahingud.

Venemaa kaugmaalöökide sihtmärkideks olid kriitiline taristu, strateegilised objektid, elamud, haridus-, meditsiini- ja teadusasutused ning transporditaristu vähemalt 15 Ukraina oblastis. Alates septembri keskpaigast on Vene relvajõud püüdnud tabada telekommunikatsiooniettevõtteid ja andmekeskuseid, et häirida Ukraina seisukohast strateegilise tähtsusega teenuste ja majanduse toimimist.

"Seda ohtu konstateeris ka Ukraina peaminister Serhii Koretski, kelle sõnul kaitstakse andmeid ja tehnilist taristut mitmel viisil. Taristu viiakse osaliselt maa alla, andmeid paigutatakse pilveteenustesse ning osa seadmeid ja andmeid viiakse välismaale. Infovõrkude hajutamine ei välista teenuste kallinemist ja kohalikke katkestusi, kuid hoiavad ära teenuste täieliku katkestuse," lausus Kiviselg.

30. septembril sooritasid Vene relvajõud ulatusliku rünnaku Kiievi linna ja oblasti energiataristu vastu, mis viitab võimalikule süstemaatilise rünnakulaine algusele Ukraina energiasüsteemi vastu. Rünnak toimus nii öösel kui päeval ja nüüd on Vene relvajõud rakendanud ligi kuu aega õhulöökide taktikat, mille korral rünnatakse sihtmärke pikemate ajavahemike jooksul. Seetõttu on õhuhäirete summaarne kestus tugevalt kasvanud, moodustades septembris Kiievis ligi kolmandiku kogu kuust. Õhuhäirete ajal peatub majandustegevus, mistõttu läheb üks tund õhuhäiret Ukrainale maksma ligi 45 mln dollarit.

Ukraina kesk- ja kaugmaalöögid tabasid sõjalisi ning strateegilisi sihtmärke okupeeritud aladel ning riigiga külgnevatel Vene Föderatsiooni aladel ja sügavamal tagalas. Septembris tehtud sihipäraste pingutustega nõrgestada Vene õhutõrjevõimet suudeti hävitada 76 vastase õhutõrjesüsteemi.

Sõja 240. nädalal ründas Ukraina Venemaa naftatöötlemistehaseid Krasnodari ja Permi krais ning Rostovi oblastis; kütusehoidlaid Rostovi ja Belgorodi oblastis ning naftaleiukohti Krasnodari krais. Samuti rünnati sõjatööstusele olulisi tootmisettevõtteid Uljanovski, Tuula, Voroneži ja Rostovi oblastis.

Ilmselt vastureaktsioonina Ukraina süstemaatilistele rünnakutele piiras Venemaa möödunud nädalal ligipääsu riigi kütusetööstust käsitlevale infole.

"President Putin kirjutas 28. septembril alla seadusele, mis liigitab konfidentsiaalseks teabe ettevõtete ekspordi, sealhulgas andmed tarnitavate toodete, nende liikumisteede, ümberlaadimispunktide ja tarnegraafikute kohta. Seadlus piirab ligipääsu tollistatistikale, teabele naftatöötlemistehaste töötlemismahtude ning bensiini ja diislikütuse börsipõhise müügi lepingute kohta. Selle sammuga püüab Venemaa tõenäoliselt vähendada Ukraina kaugmaalöökide efektiivsust ning varjata oma kütusetööstuse tegelikku seisundit sealhulgas vajadust kütust importida," rääkis Kiviselg.

"Jätkuks ülevaate alguses viidatud Venemaa ähvardustele "võtta arvesse", kes ja kuidas Ukrainat toetab, ilmus möödunud nädalal taas hoiatusi võimalike sabotaažiaktide kohta toetajariikide territooriumil. Selliseid hinnanguid jagasid Soome ja Taani eriteenistused ning kaitsepolitseiamet andis teada, et kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics Lasnamäel asuva hoone süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaažiakt. Ka kaitsepolitseiameti hinnangul on Venemaa eriteenistuste hübriidrünnakute oht Euroopas püsiv," lisas ta.

Venemaast lähtuva ohu tõttu on NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich viimastel nädalatel palunud liitlastelt detailsemat infot Venemaaga seostatavate intsidentide ja neile reageerimise kohta, et parandada ülevaadet NATO-t ähvardavatest ohtudest.

"NATO liikmesriigid peaksid omavahel tihedamalt jagama luureinfot, omistama hübriidrünnakuid need tellinud/toime pannud riigile ja neile vastama. Samuti on NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja arvates oluline jätkata Ukraina toetamist. Ukraina toetuse suurendamine näitab Venemaale, et tema strateegia ei toimi," sõnas Kiviselg.