"Võib arvata, et pärast kõiki neid investeeringuid, mida Moskva on teinud Bashar al-Assadi isikusse ja tema režiimi, tahavad nad halva mängu juures teha pisutki head nägu. Ja anda märku ka neile, kes venelastega regioonis soovivad võibolla tulevikus koostööd teha, et neid päris maha ei jäeta isegi, kui läheb halvasti," rääkis Mikser esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".

Mikser selgitas, et Süürias võimupöörde teinud mässulised on koalitsioon väga erinevatest grupeeringutest ning Assad ei kontrollinud kogu oma riiki enam kui tosin aasta kestnud kodusõja vältel.

"Ta suutis peamiselt Iraani ja Venemaa toel konsolideerida oma režiimi positsioone pealinnas ja selle ümbruses. Ja eks see asjaolu, et tema peamised välised toetajad on hõivatud muude akuutsete probleemidega, siis küllap sellele võimuvõtmisele eelnes teatud periood planeerimist ja ühisosa otsimist erinevate mässuliste grupeeringute vahel."

Mikseri sõnul tundub praegu, et grupeering HTS (Hayat Tahrir al-Sham - toim), mis on välja kasvanud omaaegsest al-Qaeda Süüria harust, on jämeda otsa haaranud enda kätte, kuid võib arvata, et ka nemad ei pääse välise toetuse otsimisest teistelt jõukeskustelt.

"Ehkki Türgi on minevikus toetanud üht konkureerivat mässuliste grupeeringut riigi põhjaosas, siis Türgi võiks olla kõige suurem regionaalne võitja sellest seismilisest muudatusest kogu Lähis-Ida jaoks."

Mikseri sõnul üritab ka Iisrael konsolideerida oma positsioone ja tekitada puhvreid eriti nende territooriumitel, mis jäävad Golani kõrgendike vahetusse lähedusse.

"Iisrael on tervitanud seda pööret, on tervitanud Assadi režiimi lõppu, aga samas tuleb öelda, et ega Assadi režiim ei otsinud mingisugust vahetut konfrontatsiooni Iisraeliga. Küll ta pakkus Iraanile üsna vaba läbipääsu Liibanoni. Iisraeli jaoks Assadist lähtuv julgeolekuprobleem oligi see, et ta andis Iraanile vabaduse toimetada oma territooriumil ja toetas Hezbollah'd. samas Iisrael ei tervita võimalust, et Süürias tuleb võimule mingisugune sunni-teokraatlik fundamentaalne režiim, kes oleksid ju Hamasi vahetud usuvennad."

Mikser meenutas, et kui Assadi türannia valitses riiki 50 aastat, siis oli ta tegelikult vähemusrežiim, sest Assadid olid alaviidi vähemusest.

"Eks seda rõõmu ja vabanemise tunnet on taolistel puhkudel alati. Aga kes jääb nüüd kontrolli juurde ja milline on see režiim oma olemuselt, praegu on Abu Mohammed al-Jolan (HTS-i juht - toim) andnud sõnumeid, et ta kavatseb hoiduda kättemaksust alaviitidele ja teistele vähemustele. Et ta kavatseb otsida kontakti välismaailmaga, kaitsta ka nende riikide huve, kes omavad neid Süürias."

Mikser meenutas, et minevikust on üsna hoiatavaid näiteid, kus esmapilgul üsna demokraatlike rahvarevolutsioonide tagajärjel tekivad üsnagi äärmuslikud rühmitused. Süürias tegutseb nii ISIS-est kui ka al-Qaedast välja kasvanud grupeeringuid ja mitmed neist on läänemaailmas terrorirühmituste nimekirjas.

"Ka selle al-Jolani enda pea eest on välja pandud märkimisväärne lunaraha, sest teda on peetud oluliseks al-Qaeda liidriks minevikus. Tõsi, ta on teinud läbi isegi märkimisväärse visuaalse muutuse. Temast on saanud nüüd sõjapealik, minevikus on ta püüdnud ennast esitada fundamentalistliku usuliidrina. Ta kindlasti üritab oma imidžit mahendada. Kas selle taga on ka sisuline modereerumine, eks aeg annab arutust, juhul kui ta suudab võimu hoida."

Rääkides Assadi senisest liitlasest Venemaast tõi Mikser välja, et Venemaal on olnud strateegilised huvid nii mereväebaasi kui ka õhuväebaasi näol Süürias.

"Venemaa kindlasti väga kergelt ei taandu nendest huvidest Vahemere ääres. Venemaa on kinnitanud omalt poolt, et uus võim on lubanud nende huve riigis kaitsta."

Kas see tegelikult niimoodi läheb, on Mikseri sõnul küsimärk. Küll aga peab uus võim Süürias üsna kiiresti otsustama, millisele välisele jõukeskusele ta panuse teeb, sest ta vajab kindlasti mingit välist tuge.

"Seda enam, et Venemaa ja Iraan vaatavad märkimisväärse skepsisega seda uut jõudu. Ja eeldades, et uus võim saab olema sunniitlik, siis tõenäoliselt strateegilist allianssi Damaskuse ja Teherani vahel me ei näe. Mida nüüd Türgi otsustab, kuidas Türgi näeb teiste regionaalsete huviliste mõju Damaskuse üle, see hakkab selguma. Ma ei usu, et türklased väga tervitaksid Venemaa vahetut jätkuvat osalust Damaskuse võimumängudes," rääkis Sven Mikser.