Operaili ostis Eesti ettevõte 19 miljoni euroga
Riigiettevõtte Operaili erastamise protsess jõudis lõpule: esmaspäeval müüs ettevõte kogu oma äritegevuse koos tütarettevõttega Operail Repairs OÜ enampakkumise võitnud Eesti firmale AS Tiigi Keskus 19 miljonit euroga.
Alates esmaspäevast ei tegele Eesti riik seega enam raudteekaubaveo ega veeremi hoolduse ja remondiga.
Pärast Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja algust langes kaubamaht Eesti raudteel drastiliselt. Taristuminister Vladimir Svet tõi välja, et riigi jaoks ei ole kaubavedu üleüldiselt, eriti aga välismaal äri tegemine strateegiliselt vajalik tegevus.
"Seetõttu otsustati müüa Operaili äritegevus erainvestorile. Nii saab riik suunata oma ressursid riigile strateegiliselt vajalikele tegevustele, eraettevõtjad saavad tegeleda äriga," sõnas Svet.
Operaili uue omaniku Tiigi Keskuse nõukogu liige Richard Tomingas lausus, et ettevõte plaanib raudteeäriga Eestis jätkata ning tulevikus tegevust võimalusel ka laiendada.
"Võtmed kätte saame homme, seejärel saame end ka ettevõtte igapäevategevusega juba detailsemalt kurssi viia. Esmapilgul on näha, et peame konteinerveod aktiivsemalt käima tõmbama," ütles Tomingas.
Enampakkumise võitnud Tiigi Keskus on Operaili ostuks loonud eraldi tütarettevõtte Railproject OÜ, mille juhatuse liikmeteks on ettevõtte tegevjuhina jätkav Merle Kurvits ja Richard Tomingas. Ettevõttesse Railproject OÜ liigub tänase tehinguga kogu Operaili äritegevus, vara ja kehtivad lepingud, sh ka töötajate töölepingud ning tütarettevõte Operail Repairs OÜ.
Sanktsioneeritud vagunite saatuse lahendab riigiettevõte
Riigi omandisse jääb pärast esmaspäeval lõpetatud tehingut äritegevuseta juriidiline keha koos samuti äritegevuseta tütarettevõtetega. Kuna AS Operaili äritegevus müüdi uuele omanikule koos kaubamärgiga, siis riigiettevõtte uueks nimeks saab AS Raudtee Varad. Omanik seab ettevõttele ootuse koondada esimesel võimalusel tütarettevõtted ühte juriidilisse kehasse ning lahendada pooleliolev kohtuasi.
Riigiettevõtte valdusesse jäävad senini Operaili valduses olnud Venemaa ettevõttele kuuluvad 195 poolvagunit, mis on külmutatud vara, mida sanktsioonide tõttu ei tohi Venemaale tagastada ega Vene ettevõttelt välja osta. Seetõttu seisavad vagunid kuni külmutatud varaga tegelemiseks rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva lahenduseni jõudmiseni äritegevuseta riigiettevõtte valduses. Riigiettevõttesse jääb ka raha, et katta vara külmutamise ja asja kohtus lahendamisega kaasnevaid kulusid.
"Selle sanktsioonivaidluse kestust on väga keeruline prognoosida, me räägime tõenäoliselt aastatest, rääkimata sellest, et selliseid sanktsioonivaidlusi tegelikult meil ei ole väga palju olnud, seega on väga keeruline ette prognoosida, mis see tulemus hakkab olema," lausus Svet.
"Need vagunid ei ole juba pikka aega tööd teinud, sest et nad olid ostetud spetsiifilise töö jaoks enne Venemaa algatatud sõda," täheldas kliimaministeeriumi asekantsler, Operaili nõukogu liige Sander Salmu. "Kuna tegu on sanktsioneeritud kaubaga, siis väärtust sellele kaubale on väga keeruline öelda."
Riigiettevõtete erastamine pole sellega lõppenud. Järgmise poole aasta jooksul loodab kliimaministeerium erastada pankrotistunud Nordica lennukiparki omava Transpordi Varahalduse.
Regionaalministril on aga ettevalmistamisel riikliku postiettevõtte osaline erastamine.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Valner Väino