"Tihti räägitakse, et Ukraina ühiskond on sõjast juba väsinud. Väsinud on ilmselt need sõdurid siin, aga meile, välisajakirjanikele, nad seda küll ei tunnista," täheldas Ukrainas viibiv ERR-i reporter Anton Aleksejev.

"Kõige rohkem on väsinud tavalised inimesed," ütles Ukraina kaitseväe õhutõrjuja hüüdnimega Amigo. "Meie, sõdurite, ülesanne on konkreetne – teha oma tööd kuni võit on käes. Muidugi leidub ka nõrganärvilisi inimesi, kes ei pea vastu. Aga isegi nemad pingutavad ega looda puhkusele või rotatsioonile. Me kõik pingutame."

"Kuid kaua nad jaksavad veel pingutada? Donald Trumpi valimisvõit tekitas Ukraina ühiskonnas lootuse, et sõda saab peagi läbi. Siin mäletavad kõik tema lubadust see kohe lõpetada," täheldas Aleksejev.

New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus ütles, et ukrainlaste jaoks ei ole läbirääkimised Venemaaga esmajärgulised.

"Hoolimata sellest, mida Trump välja kavatseb pakkuda, peab ta arvestama sellega, et meie jaoks ei ole läbirääkimised Venemaaga esmajärgulised. Me võime pidada läbirääkimisi Trumpiga, kui ta seda tahab, aga kui ta tahab sõda külmutada, siis las ta räägib ise Putiniga läbi," lausus Samus.

Strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Ihor Solovei märkis, et Ukraina elas ühe Trumpi ametiaja üle ning mitte midagi õudset ei juhtunud. "Elame üle ka järgmise. Me mäletame hästi, kuidas meid Trumpiga hirmutati, aga just tema ametiajal hakkas tulema USA-st rohkem sõjalist abi. Me jälgime olukorda pingsalt, suure huviga, aga seda, et Ukraina rahvas kohe alla annaks, küll ei juhtu," sõnas ta.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus võitleb Vene infooperatsioonide vastu. Igal nädalal koguneb Solovei lauale hunnik Vene libauudiseid, mille eesmärk on õõnestada Ukraina ühiskonda.

"Hiljuti potsatas meie postkastidesse e-kiri, mis väitis, et on alanud ka naiste mobiliseerimine," rääkis Solovei. "Kiri tuli päriselt eksisteeriva naisõiguste organisatsiooni aadressilt. Kirjas õpetati ka mobilisatsiooni vältima. Selliseid valeinfo levitamise näiteid on palju."

Ukraina sõltumatu ajakirjanik Roman Tsõmbaljuk töötas 13 aastat Venemaal UNIAN-i meediaväljaande korrespondendina. Nüüd peab ta Youtube-is oma kanalit, millel on peaaegu poolteist miljonit jälgijat.

Kas sõjas olevas riigis saab ikka kõiki teemasid arutada, uuris reporter.

"Kõige keerulisem on rääkida hukkunute arvust ja sõjaväe juhtkonna otsustest, mis on viinud kurbade tagajärgedeni. See sõda on väga õudne ning paljud tahavad seda infot eirata," ütles Tsõmbaljuk.

Kõige populaarsemaks teemaks Ukrainas on praegu sõja võimalik peatamine.

"Uuringud näitavad, et meil leidub adekvaatselt mõtlevaid inimesi, kelle arvates sõja külmutamine polegi kõige hullem variant. Samas on palju inimesi, kelle kogu vara jäi okupeeritud territooriumitele. Nende vaade sellele olukorrale on hoopis teistsugune," märkis Tsõmbaljuk.

Analüütik Mihhailo Samuse sõnul võib Ukraina mingil hetkel võib leppida sellega, et osa territooriumist on Venemaa poolt okupeeritud ning pakkuda välja vaherahu. "Nagu ütles ka president Zelenski, pole meil piisavalt jõudu Krimmi vabastamiseks. Loomulikult me pingutame selle nimel, et okupeeritud territooriumid diplomaatilisel teel tagasi saada," ütles ta.

Ukraina parlamendi saadik, fraktsiooni Rahva Teener kuuluv Jevhenia Kravtšuk täheldas, et juriidiliselt pole Ukrainal võimalik okupeeritud territooriumidest loobuda.

"Meil on rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiir, mis on kirjas ka meie põhiseaduses. Me saame aru, et me ei kontrolli hetkel kogu oma riigi territooriumi, aga on kujutlematu, et me ütleks, et need alad ongi nüüd Venemaa. Ükski poliitik Ukrainas ei julgeks seda teha," selgitas Kravtšuk.

Parlamendis üle viiekümne protsendi kohtadest omava erakonna Rahva Teener liige Kravtšuk esindab Ukraina ametlikku seisukohta. Tema fraktsioonikaaslane Marjana Bezuhla tuletas seoses võimaliku vaherahuga meelde Minski kokkulepet, millega 2015. aastal lõppes eelmine aktiivne sõjafaas.

"Lähtudes samadest põhimõtetest, aga suuremas mastaabis, tuleb väilja, et me kaotame nii inimesi, kui ka territooriumi," sõnas Bezuhla. "Ma suhtun väga skeptiliselt sellesse väitesse, et vaherahu kasutatakse Ukraina positsiooni tugevdamiseks, relvastamiseks ja sõjaväe juhtimiskultuuri parandamiseks ning Venemaa jääb samal ajal sanktsioonide tõttu aina nõrgemaks. Kahjuks on see tõenäoliselt vastupidi."

Kui Moskva peakski konflikti külmutamisega nõustuma, siis vaevalt lepib ta Ukraina astumisega NATO-sse. Seda on Vladimir Putin korduvalt öelnud.

Ukraina parlamendisaadik Kravtšuk tõi esile küsimuse julgeolekugarantiide kohta. "Kui me mõtleme vaherahu tingimuste peale, siis tekib kohe küsimus, millised julgeolekugarantiid meile antakse? Me ei taha ju, et pärast vaherahu sõlmimist, sõjaolukorra lõpetamist ja riigipiiride avamist mitu miljonit inimest kohe riigist lahkuks, sest nad ei tunne ennast siin turvaliselt. Just seda turvalisust me tahamegi oma rahvale tagada," sõnas ta.

Sõltumatu ajakirjanik Tsõmbaljuk rõhutas, et Putini soovid muutuvad pidevalt. "Ma ei arva, et Putin on kogu maailma president ja kõik peavad tema ees põlvitama. Tema soovid muutuvad pidevalt. Tuletan teile meelde, et enne sõja algust soovis ta, et ka Eesti astuks NATO-st välja ja NATO jääks 1997. aasta piiridesse. See näitab, et kõik tema soovid ei lähe täide."