"Omavalitsused tunnevad, et nendel täna rahalisi vahendeid õpetajate koormuse vähendamisse panna ei ole. Need omavalitsused, kellel need õpetajate koormused on täna juba 21 kontakttunni peal, nemad allkirjastasid. Aga ma arvan, et seal taga oli mingil määral ka kohalike valimiste hõngu," ütles Kallas.

"Seal oli siiski ka poliitilist vastutööd, selleks, et mitte kinkida seda hariduslepet nii kergelt, et näidata, et meil on olemas tulemus. Ma räägin Isamaast. Kui te vaatate neid omavalitsusi, kes haridusleppele alla kirjutasid, siis need on omavalitsused, kus on valimisliit ja kus ei ole erakonnad võimul. Kahjuks kippus see mingil hetkel minema väga poliitiliseks, erakonnad hakkasid kaaluma oma plusse ja miinuseid, mida nemad sellest võidavad või ei võida," lisas ta.

"Hariduse teema on Eestis olnud reeglina poliitikaülene. Kui me räägime õpetajate palkadest, kui me räägime õpetajate karjäärimudelist, siis me ei räägi tegelikult parteipoliitiliselt sellest, vaid me räägime kõik ühe eesmärgi nimel, siis kahjuks praegu juhtus see, et kisti see teema poliitiliseks," sõnas Kallas.

Rääkides sellest, miks ei pannud oma allkirja suured linnad nagu Tallinn ja Tartu, ütles Kallas, et Tartul ei olnud lihtsalt rahalisi vahendeid. "Tartu linn ütles väga selgelt, et meil selleks raha ei ole ja me ei ole suutelised seda tagama. Nad on ausalt öelnud, et nad ei suuda seda täita rahaliselt," lausus Kallas.

"Aga meil on väga palju omavalitsusi, kus on võimalik liikuda selles suunas, et õpetajate koormus väheneks. Seal ei ole rahaküsimused, seal ei ole väga suurt pingutust vaja teha, aga seal oli kohati see poliitiline küsimus," ütles Kallas, viidates teiste seas ka Tallinnale.

"Tallinna linn on ainuke linn, kus sellest väga palju muutuks, sest Tallinnas õpetajate koormus on üle Eesti keskmise. Klassikomplekti suurus on üle seaduses lubatud piiride, õpetajate ametikohti on vähem, kui peaks õpilaste arvu arvestades olema. Keskmine Tallinna õpetaja on täna ilmselgelt ülekoormatud. See kokkulepe, mis me haridusleppes saavutasime õpetajate koormuse kohta, muudaks Tallinna õpetajate puhul väga palju. Ja ka karjäärimudeli rakendamine on Tallinna õpetajate jaoks väga oluline element," rääkis Kallas.

Linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul jäi leppest mitmete muudatuste järel alles midagi, mis suurt pilti ei muuda. "Et riigil pole piisavalt raha neid probleeme hetkel lahendada, tuli sellest lõpuks hea tahte lepe, millest, olgem ausad, päriselus ei muutu mitte midagi üht- ega teistpidi," ütles Ossinovski.

"Ma ei tea, miks linnapea (Ossinovski - toim.) sellise positsiooni võtab. Kas see on jälle selline suhtumine, et ma teen ise ja ma saan teha paremini. Aga ma loodan, et Tallinna linn siiski hakkab astuma samme selles suunas, et õpetajate koormus Tallinna linnas väheneb. Tallinna linnal on umbes 400 ametikohta vähem loodud, kui õpilaste arvu arvestades peaks olema, mis tähendab seda, et olemasolevad õpetajad teevad veel lisaks 400 kolleegi tööd. See on ilmselge ülekoormus," kommenteeris Kallas.

Saatejuht Andres Kuusk ütles, et üks asi, mida Kallasele põhiliselt ette heidetakse, on see, et seda raha, mida ta lubab, ei ole tegelikult olemas. Ei ole riigi eelarvestrateegias ja ei pruugi ka tulla.

"Kui minister sellele leppele juba allkirja annab, siis ma arvan, et see on selline allkiri, mida tagasi võtta ei ole võimalik," vastas sellele Kallas.

"Selles leppes on kirjas väga selgelt, et me suurendame diferentseerimisfondi, nelja protsendi võrra suureneb koolipidajatele palgafondi rahastus selleks, et nad saaksid katta karjäärimudeliga tulenevad kolm erinevat alammäära. Vanemõpetaja ja meisterõpetaja alammäära tõusuks on raha haridusleppes ette nähtud. Minu ülesanne ja vastutus on see raha tagada. Kas see raha tuleb riigieelarvest lisavahenditega, kas see tuleb tulevaste palgatõusude sees, kas see tuleb haridusministeeriumi teiste valdkondade seest, see on minu vastutus," ütles Kallas.

Kallase sõnul peaksid kohalikud omavalitsused tunnetama oma vastutust õpetajate koormuse vähendamises. "See oli see mõte, miks me haridusleppes omavalitsused laua taha kutsusime," sõnas ta.

"Eestis on selline olukord, et õigused õpetajate palka reguleerida, õpetajate koormust reguleerida, õpetajate töötingimusi reguleerida on koolipidajatel ehk valdavalt kohalikel omavalitsustel. Vastutus selle eest, et kas õpetajal on head töötingimused, kas õpetaja jätkab selles ametis, kas noored õpetajad jäävad koolis tööle, kas on järelkasvu, selle eest vastutus on haridus- ja teadusministeeriumil. Raha, kuidas palka maksta, kuidas toetada õpetajate järelkasvu, asub põllumajandus- ja regionaalministri eelarves. Ja nüüd see, kus õigused, vastutus ja ressurss on kolmes erinevas kohas, on sellise olukorra loonud, kus justkui mitte keegi ei tunne, et nad suudavad teha vastutustundlikke otsuseid. Ja selle tõttu oli haridusleppes vaja need osapooled laua taha tuua ja öelda, et lepime kokku. Ja me leppisime tegelikult kokku. Üheksa kuud kestsid need läbirääkimised ja me oleme selle kompromissi seal minu arvates väga hästi sõnastanud," rääkis Kallas.

"Nüüd, kui see osapool, kellel tegelikult on õigus reguleerida õpetajate koormust, ütleb, et nad siiski ei ole nõus seda allkirjastama, siis mul on väga kahju sellest. Sest minul ja haridus- ja teadusministeeriumil ei ole õigust reguleerida õpetajate töökoormust. Muidugi võib minna seda teed, et me ülevalt lihtsalt seadusega selle kehtestame, aga ma arvan, et me sellega teeme haridussüsteemile haiget palju rohkem, kui me kokkuleppe raames saavutaks," sõnas Kallas.

Haridusleppe allkirjastasid selle nädala esmaspäeval haridustöötajate liit, ametiühingute keskliit ja koolijuhtide ühendus.

Kohalikest omavalitsustest liitusid leppega Lääne-Harju vald, Kadrina vald, Setomaa vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Kose vald, Lüganuse vald, Toila vald ja Ruhnu vald.

Suurem osa omavalitsustest jätsid leppe allkirjastamata, seejuures ka Tallinn ja Tartu, kelle teatel ei ole neil piisavalt raha leppest lähtuvate eesmärkide täitmisest.