Valdava enamiku väiksemate kohalike omavalitsuste kõrval on tänaseks otsustanud ka kaks suurimat linna, Tartu ja Tallinn, et nemad haridusleppega ei liituta.

Tartu haridusvaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski (SDE) sõnul oleks vastutustundetu võtta kohustused ilma lisarahata. 

"Üks oluline aspekt on jäänud lepingust välja," lausus Kaplinski. "See on olemasoleva hariduse rahastusmudeli ümbervaatamine. Tartu linn Eesti suure koolipidajana kinnitab, et tänane rahastusmudel ei võimalda kõiki neid eesmärke, mida me sooviksime endale võtta, siiski tagada."

Allkirja ei anna ka Tallinn, kuigi sisuliselt sarnaste eesmärkide suunas liigutakse järgmisel aastal ilma haridusleppeta oma vahenditest. Linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul jäi leppest mitmete muudatuste järel alles midagi, mis suurt pilti ei muuda.

"Erinevatel põhjustel, muu hulgas ka seetõttu, et riigil pole piisavalt raha neid probleeme hetkel lahendada, tuli sellest lõpuks hea tahte lepe, millest, olgem ausad, päriselus ei muutu mitte midagi üht ega teistpidi. Ja loomulikult eks Tallinnas ka poliitilisel tasemel seda küsimust partneritega arutasime ja konsensust selle liitumisega ei leidnud. Ei hakka salgama, et riigipoliitika hõngu ka Tallinna linnas tunda oli selle teema arutelu puhul," rääkis Ossinovski.

Haridusleppega mitteliitumine tekitas Tallinna linnavalitsuses erimeelsusi. Abilinnapea Aleksei Jašin (E200) on kriitiline pealinnas koalitsiooni kuuluva Isamaa suhtes, kes soovitas leppega mitte ühineda.

"Tallinnas ei ole mitte ühtegi objektiivset põhjust sellega mitte liituda," sõnas Jašin. "Nüüd tuli mängu kahjuks poliitika, nagu ikka. Meie võtsime selle kokku nii, et meie head Isamaa kolleegid, kes on riiklikult opositsioonis, ja see paistab igal teisel sammul välja, on soov vastanduda valitsuserakondadele kahjuks. Kuna minu kolleegid on valitsuses, siis vastanduti minu valdkonnale ja ministrile, et nii-öelda ära panna."

Kohalikke omavalitsusi, kes leppega ei liitu, taunib ka haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri, öeldes et rahaliste tagatiste puudumist tuuakse poliitilise manipulatsiooni ettekäändeks. Kõige olulisem on tema sõnul õpetajate karjäärimudel, milleks raha peaks olema küll.

"Alati tuleb minna leppesse ikkagi heauskselt, ja kui ikkagi minister on allkirja andnud, et rahastamine muutub selleks ajaks. Tegelikult kõik arvutused näitavad, et seda raha sellest osast jääb isegi üle. Millist garantiid veel vaja on? Ma ei tea millist garantiid praeguse Eesti seadusandluse juures saab anda – väga ei saagi," ütles Voltri.