Käima on lükatud seadusemuudatused, millega soovime luua ühtse koolijuhtide värbamise ja atesteerimise süsteemi, kehtestada õpetajatele karjäärimudeli ning laiendada kvalifikatsioonile vastavate õpetajate hulka. Selle kõige eesmärk on õpetajatele karjäärivõimaluste pakkumine, järelkasvu tagamine ning kindlustamine, et meie lapsed saavad ka tulevikus parimat haridust.

Muudatuste tagamaid tasub otsida mõne aasta tagusest ajast. Nimelt tegi riigikogu kultuurikomisjon valitsusele 2020. aasta sügisel ettepaneku koostada tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajakutse populariseerimiseks. Soovitus oli välja töötada õpetajate ja tugispetsialistide karjäärirada, tagada neile motiveeriv töökeskkond, konkurentsivõimeline töötasu, luua meetmed alustava õpetaja toetamiseks ning suurendada praktika ja pedagoogika alaste ainete rolli õpetajakoolituses.

Ettepanek töötada välja süsteemne tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajakutse populariseerimiseks ühtis haridus- ja teadusministeeriumis juba käivitatud õpetajate järelkasvu töörühma tegevusega.

Karjäärimudel kui õpetaja professionaalse arengu toetaja

Kui 2021. aastal haridusorganisatsioonide esindajaid koondavas töörühmas õpetajate järelkasvu tegevussuunad kokku lepiti, siis sõnastati ühe olulise tegevusena ka õpetaja karjäärimudeli loomine ja rakendamine. Aastaks 2026 seati eesmärgiks, et karjäärimudel on igapäevane tööriist koolis õpetaja professionaalse arengu toetamisel ja suunamisel ning on seotud muu hulgas ka töötasuga.

Kuigi selleks ajaks oli koostöös Fontese ja Eesti linnade ja valdade liiduga välja antud õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat, siis hoolimata selles toodud põhimõtete piloteerimisest mitmeid omavalitsusi kaasavas projektis, ei olnud õpetaja tööaega reguleerivas seadusandluses tehtud muudatused toonud kaasa olulisi uuendusi õpetajate tööaja ja töötasu arvestamise põhimõtetes.

Võib öelda, et hoolimata pingutustest kooli pidajate ja koolide praktikaid mõjutada, on tegelik olukord püsinud praeguseni selline, et enamus õpetajatest saavad palka vaid kontakttundide arvu järgi, töötasu on valdavalt diferentseerimata ning seadusest tulenevaid tööülesandeid täidetakse lisatööna täiendava tasu eest.

Karjäärimudeli loomisele ja rakendamisele andis kiirema hoo haridusleppe protsess. Haridusleppe sõlmimisega soovisid osapooled luua eeldused õpetajatöö väärtustamiseks ning õpetajate järelkasvu tagamiseks.

Karjäärimudeli rakendamises kokku leppimine on kindlasti väga oluline õnnestumine, kuna see aitab jõuliselt kaasa õpetajatöö väärtustamisele ning täidab olulist rolli õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisel.

Karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud ühtse raamistiku, mille suureks väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna ühtsete põhimõtete sõnastamine ja see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust, sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele ja loob raami kõigile tegevustele, mis õpetaja professionaalse arengu jaoks on vajalikud.

Karjäärimudel võimaldab tööülesannete jaotamist vastavalt õpetajate pädevustele ja kogemustele, mis aitab vältida ülekoormust ning toetab õpetajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Üldhariduse õpetaja karjäärimudel on neljaastmeline: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Mida kõrgem on õpetaja karjääriaste, seda suurem on tema tegevuse mõjuulatus õpilaste osas ja hariduses tervikuna ning vastavalt suureneb ka töötasu.

Haridusleppes on kokku lepitud, et õpetaja karjäärimudeli () rakendamiseks viiakse muudatused sisse seadustesse, mille järel rakendub karjäärimudel kõigile hariduse osapooltele ühetaoliselt sõltumata sellest, kas osapool on allkirjastanud haridusleppe.

Töötingimused ja palga lepivad kokku tööandja ja töötaja

Karjäärimudeli rakendamisel lähtutakse kehtivast õpilase pearahapõhisest rahastamise mudelist ja selle mudeli komponentide määrasid ei vähendata. Seda kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ka haridusjuhtide ees aastakonverentsil esinedes.

Pahatahtlikult on levitatud meedias eksitavat infot, nagu hakkaksid kvalifikatsioonita õpetajad edaspidi saama töötasuks riiklikku alammäära. Sellise info levitajad ilmselgelt alahindavad koolipidajate professionaalsust.

Kui rahastamise alused ei muutu ebasoodsamaks, diferentseeritav osa suureneb, siis on väga vähe tõenäoline, et õpetajale makstav palk võrduks riikliku miinimumpalgaga. Riigilt koolipidajatele õpetajate palkadeks eraldatav haridustoetus sisaldab töötasu alammäärale lisaks palgafondi diferentseerimiskomponenti, mille eesmärk on kujundada õpetajate tööülesannete jaotuse põhised ametikohad.

Karjäärimudeli edukaks rakendamiseks on plaanis palgafondi diferentseerimiskomponenti suurendada 20 protsendilt 24 protsendini, mis annab kooli pidajale senisest suurema autonoomia ja võimaluse enam diferentseerida õpetajate töötasu.

Paslik on meelde tuletada, et ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad endiselt õpetajate tööülesannetes, koormuses ja palgas kokku koolijuht ja õpetaja (ehk tööandja esindaja ja töötaja). Samuti ei teki seoses karjäärimudeli rakendamisega õpetajatele ühtegi uut tööülesannet, vaid süstematiseeritakse tervikvaates ülesanded, mida õpetaja juba praegu teeb ja mida tõenäoliselt hüvitatakse osaliselt kui lisaülesandeid.

Karjäärimudeliga kaasnevad palgakoefitsiendid pigem annavad õpetajatele töötasukindluse ja juhile ühelt poolt kohustuse ja teiselt poolt võimaluse koosseisu kavandades õpetaja tööülesanded põhjalikumalt läbi mõelda.

Kui karjäärimudeliga on seotud need õpetajad, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele, siis õpetaja ametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palgakorralduse kehtestab iga koolijuht ise.

Arvestades kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudust üldhariduskoolides, on õpetajate palkamisel koolide vahel konkurents, mis soosib pigem seda, et töötasu kujuneb reaalsuses küllaltki sarnane kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetajaga.

On oluline, et kohalikud omavalitsused tunnetaksid oma vastutust õpetajate töötingimuste reguleerimises ning teeksid selleks ka vajalikke samme. Üks võimalus on kollektiivlepingute sõlmimine. Ka haridusleppes on sõnastatud, et kooli pidaja autonoomia on kehtestada õpetaja ametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate palgakorraldus.

Riik eraldab haridustoetust endiselt täpselt samade põhimõtete alusel kui seni ning ei ole põhjust uskuda, et koolipidajad teeksid oma õpetajate jaoks kahjulikke otsuseid. Riigil on kindlasti vajalik keskenduda ka õpetaja toetamisele, et ta jõuaks kvalifikatsioonini ning seeläbi kompetentsidele vastavale karjääriastmele.

Kas liigume edasi või tagasi?

Haridus- ja teadusministeerium vaatab läbi partnerite poolt kooskõlastusringil saadud ettepanekud seadusemuudatusele ning saadab eelnõu riigikogule otsustamiseks. Ees seisab karjäärimudeli rakendamiseks vajaliku määruse ettevalmistamine, mille juurde kaasatakse partnerid. Kõik tähelepanekud ja väärt nõuanded on selles protsessis väga olulised.

Eesmärke õpetajate töötingimuste parandamiseks aitavad täita ka haridusleppe osapooled. Tähtis on, et haridusleppele on läbi esindusorganisatsiooni alla kirjutanud leppe peamine osaline, õpetajad. Loodame, et haridusleppele mitte alla kirjutanud osapooled peavad samuti oluliseks õpetajate töötingimuste parandamist ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele kaasa aitamist.