Kohtud peavad järgmisel ja ülejärgmisel aastal kärpima kuludest mitu miljonit eurot ning kohtute haldamise nõukoda on kärpeplaani kritiseerinud. Pakosta sõnul kärpesihti muuta ei saa, vähemalt senikaua, kui kuskilt "ootamatult rahalaeva ei saabu", küll on võimalik mõelda sellele, milliseid ülesandeid saaks kohtutelt vähemaks võtta.

"Me saame toimetada ikkagi selle rahaga, mis meil on. Küll aga kohtud rõhutavad, et vähendada tuleb kohtute töökoormust, et seda kärpeülesannet üldse saaks täita. Ja sellega ma küll tegelen ehk et väga tõsiselt vaatame, missuguseid ülesandeid oleks võimalik kohtutelt vähendada," lausus Pakosta.

Pakosta tõi näiteks abielulahutuse, mida ei peaks kohtute ülesannete hulgas enam ammu olema.

"Näiteks kui keegi soovib abielu lahutada – üks abikaasa soovib lahutada, aga teine ütleb, et elame ikka koos edasi –, siis need abikaasad peavad pöörduma kohtu poole ja kohus otsustab, kas abielu saab lahutada või ei. Selline regulatsioon on pärit üle-eelmisest sajandist, kui oli veel selline arusaam, et riik võib kuidagi sundida inimesi omavahel koos elama. Mitte ühtegi korda ei ole kohus otsustanud, et ei tohi lahutada, sest selleks puudub tegelikult õiguslik alus. Kohtul puudub võimalus midagi muud üldse öelda, kui seda, et lahutage. Järelikult ei ole ju sellist protsessi mõtet kohtus hoida," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul on selliseid näiteid terve rida. "Mis on jäänud lohisema ja mis tuleks kohtutelt ära võtta. Aga iga selline otsus on suur ühiskondlik arutelu, vähemalt mina näen seda niimoodi. Ühiskond peab kaasa mõtlema ja rääkima selles, mida me kohtutelt ootame," ütles minister.