"Põhiseaduse alusel on riigikogul õigus ja kohustus otsustada kõigi riigi tulude ja kulude üle iga-aastases riigieelarves. Tegevuspõhise eelarve praktikat on rakendatud juba viie järjestikuse aasta riigieelarve osas. Tänasel päeval tuleb paraku veelgi suurema kindlusega tõdeda, et riigieelarve kulud on esitatud viisil, kus eelarvest ja selle seletuskirjast pole võimalik mõistlikul viisil välja lugeda, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eraldatakse," ütles Sõerd ERR-ile.

"On olemas printsiibid, millele kulude esitus peab vastama. Nendeks on kulude läbipaistvus, mõistlik detailsus ja võrreldavus eelmiste aastatega. Need printsiibid pole täidetud," lisas ta.

Sõerd märkis, et nii-nimetatud tegevuspõhine eelarve peaks teoorias võimaldama mõõta kuludeks eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust.

"Tulemusnäitajad on aga puudulikud, abstraktsed, põhinevad sageli vananenud statistikal ja on kohati isetäituvad," sõnas Sõerd.

Sõerd lisas, et eelarveotsused tehakse pigem traditsioonilise kulu- ja ressursipõhise eelarve alusel, debateerides tegevuskulude ja investeeringuobjektide üle, aga mitte tulemusnäitajatest ja eesmärkide mõõdikutest lähtudes.

"Tulemuspõhist informatsiooni otsustamiseks pigem ei kasutata ega vajata.
Ka hiljuti vastu võetud eelarve baasseaduse muudatused pole neid probleeme lahendanud. Põhilises osas on samasugustel seisukohtadel ka riigikontroll ja õiguskantsler," rääkis Sõerd.

"Need olid peamised põhjused, miks jätsin hääletamata," ütles Sõerd.

Sõerd on tegevuspõhise riigieelarve suhtes kriitiline olnud juba aastaid.

Lisaks Sõerdile jättis hääletamata ka samuti Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Signe Kivi.

Riigieelarve võeti kolmapäeval riigikogus vastu 56 häälega, vastu hääletas 29 riigikogu liiget. Hääletamata jättis viis riigikogulast.