Samuti puudutavad vastuvõetud seadused abivajavate laste märkamist ja abistamist ning hooldusperesid, jäätmete käitlemist, rahva tervist, vanglateenistuse õigusi, tolliseadust ning romusõidukeid ja vanasõidukeid.

2025. aasta riigieelarve seaduse tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,8 protsenti ning kulud 0,7 miljardit eurot ehk 3,9 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses. Kaitsekulud on järgmisel aastal 3,3 protsenti SKPst. 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst.

24. oktoobril Vikerraadiole antud intervjuus ütles Karis, et riigieelarve peab olema lihtsalt arusaadav.

"Probleem ei ole uus, aga ikka jätkub samas stiilis. Toona oli tulemuspõhise eelarvestamise võimalus õhus ja ma ütlesin, et see võib tekitada keerulisema olukorra tekstist arusaamises. Küsimus pole ju eelarve tegevuspõhisuses või kulupõhisuses, eelarve peab olema lihtsalt arusaadav," ütles Karis oktoobri lõpus.

President nõustus kriitikaga, mida on teinud riigieelarve baasseaduse kohta õiguskantsler ja riigikontrolör. 

Õiguskantsler Ülle Madise ütles vaid päev enne Karise intervjuud Vikerraadiole riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil, et tegevuspõhine riigieelarve ei sobi Eesti põhiseaduslikku raamistikku, sest see tuleb kaheparteisüsteemiga riikidelt ning Eesti valitsemiskorras peavad kulud olema kõigi jaoks selgelt seaduses välja toodud.

Et riigieelarve on segane ja raskesti arusaadav, on öelnud ka reformierakondlane Aivar Sõerd.