Lisaks arutab ELAK Eesti seisukohti 19.–20. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogul ning mitmes nõukogus. Need istungiosad on kinnised.

Komisjoni esimehe Peeter Tali (Eesti 200) sõnul on heitgaaside vähendamise eesmärk üllas, aga vähendamaks heidet 90 protsenti on vaja Euroopa Liidus kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, vastasel juhul käib Euroopa Komisjoni pakutud eesmärk Eestile üle jõu. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega samavõrra oluline on riiklike eripäradega arvestamine, võrdne ligipääs rahastusele ning kliimaeesmärkide vahehindamine ja vajadusel ajakohastamine.

"Euroopa Liidu asjade komisjon kujundab oma tänasel istungil kliimaeesmärgi teatise osas seisukoha, millest Eesti esindajad järgnevatel läbirääkimistel Euroopas lähtuvad. Komisjonile andsid arvamuse majandus-, keskkonna- ja maaelukomisjon, kes viimastel nädalatel toimunud istungitel teemat arutasid ja oma arvamuse kujundasid, kusjuures valdkondlikud komisjonid tegid valitsuse esitatud seisukohtadele ka muudatusettepanekuid," märkis Tali.

Euroopa Komisjon on pannud ette, et Euroopa Liit peaks kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks vähendama võrreldes 1990. aastaga 90 protsendi võrra.

Eesti suudaks valitsuse hinnangul ilma täiendavate tehnoloogiliste lahendusteta 2040. aastaks heidet vähendada 82 protsenti, mis nõuab riigilt hinnanguliselt üle kolme miljardi euro ulatuses investeeringuid järgneva 15 aasta jooksul.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta tutvustavad istungil kliimaminister Yoko Alender, kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, kliimaosakonna juhtaja Laura Remmelgas ja nõunik Merilyn Möls ning välissuhete osakonna nõunik Marina Bantšenko, samuti regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna poliitika osakonna valdkonnajuht Argo Peepson.