Eesti erakondade reitingute edetabelit juhib endiselt Isamaa, mille toetus kasvas ERR-i tellitud Kantar Emori aasta viimases küsitluses 27 protsendile. Isamaa on olnud Kantar Emori uuringutes populaarseim partei alates novembrist 2023. Erakonna toetus on olnud sel perioodil vahemikus 22 kuni 28 protsenti. Kuises võrdluses tõusis Isamaa toetus novembrikuu 24 protsendilt detsembris 27 protsendile ja see oli suurim muutus erakondade toetustes.

Huko Aaspõllu ütles, et Isamaa on suutnud positsioneerida end opositsiooni juhtivjõuna, kes näitab end alternatiivina koalitsioonile. "Isamaa on võtnud Reformierakonna ja Eesti 200 hääled enda taha ja nii lihtne see ongi," sõnas Aaspõllu.

Isamaa toetuse taga on Aaspõllu sõnul ka tubli annus populismi.

Rääkides erakonna Eesti 200 reitingust, mis on alla valimiskünnise, ütles Aaspõllu, et Kristina Kallas ei ole suutnud nende madalat toetust tõusule pöörata. "Nii kuvandi mõttes kui ka tavainimese jaoks on kõik ju sama. Seal pole vahet, kas juht on Kristina Kallas või Margus Tsahkna," ütles Aaspõllu.

Koogi sõnul on vahe siiski olemas. "Kristina Kallas ikkagi omas valdkonnas esindab teatud ekspertiisi," sõnas Kook. Ta lisas, et Eesti 200-l ongi raske oma reitingut tõsta, olles valitsuses, kus maailmavaateliselt on erakonnal samad positsioonid, mis on ka Reformierakonnal. "Nad on väga lähedased oma maailmavaatelt. Nad ei saa võtta valitsuses ootamatult mingit teistsugust seisukohta, mille pealt on saanud purjetada näiteks sotsid. Kuna eristumisvõimalust ei ole, siis nad on alati variant number kaks."

Voog lisas, et Eesti 200-lt on võtnud toetust näiteks Isamaa. "Kui sa tahad tõusta, siis keegi peab langema. Selle jaoks, et nad oleks saanud kasvada, oleks pidanud Isamaa toetus langema," sõnas Voog.

Aaspõllu märkis, et õigete otsuste tulemusel võiks Eesti 200 toetus ka tõusule pöörata.

Isamaa reiting tõusis Aaspõllu sõnul Urmas Reinsalu tegevuse tõttu. Voog märkis, et selle eeldus oli see, et konkurendid olid nõrgas positsioonis.

Kook tõi välja, et Keskerakond, EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on üsna võrdses positsioonis. Ta osutas, et Keskerakonna toetus on läbi aasta olnud väga stabiilne. Sotsid ja EKRE reiting on olnud tema sõnul sarnane, aga kõikumised erinevad. Suurimaks toetuse kaotajaks nimetas ta EKRE-t, kes oli pikalt Eesti poliitikamaastikul esimesel ja teisel kohal.

Peamiselt on Koogi sõnul EKRE toetuse langust põhjustanud nii erakonnast lahkunud liikmed, aga veel enam erakonna kehv valimistulemus viimastel riigikogu valimistel ja opositsioonis olek.

Voog tõstis esile jälle Isamaa rolli. "Nende lähim konkurent on ju Isamaa. Neil on ju teatud kattuvus valijaskonna hulgas. Isamaa on praegu tugeval positsioonil ja see välistab EKRE tagasijõudmise 20 protsendi lähedale," rääkis ta.

"Isamaa on võtnud nii Reformilt kui ka EKRE-lt ja see on garanteerinud neil sellise toetuse," ütles Voog.

Aaspõllu lisas, et nii Keskerakonna ja EKRE reitingut saab pidada suhteliselt heaks, sest mõlemas parteis on olnud parajalt sisepingeid ning toimunud on pereheitmine.

Aivar Voog ütles, et Keskerakonna struktuuris on toimunud suured muutused. "Eestlaste seas toetus on kukkunud, aga muu rahvuse seas on Keskerakond muutunud selgemaks erakonnaks ja nende seas toetus on kasvanud. Üldkokkuvõttes annab see enam-vähem sama tulemuse, aga toetajate struktuuris on selge nihe toimunud," lausus Voog.

Samas leiab Aaspõllu, et erakonna juht Mihhail Kõlvart üritab teadlikult hoida erakonna nägu liialt venestumast, pannes Narva linnapeaks Jaan Tootsi ja võttes erakonna liikmeks endise EKRE liikme Jaak Madisoni. "Nad üritavad hoida seda Keskerakonna brändi ka eestlastele elus, ja senini õnnestunult," sõnas Aaspõllu.

Kook vaidles vastu, et mitte väga õnnestunult. "Kui su toetus on eestlastest valijate seas neli protsenti, siis see on ikkagi suhteliselt kehv tulemus," ütles Kook. Aaspõllu sõnul oleks võinud oodata palju hullemat.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna langenud toetuse põhjuse kohta ütles Kook, et nad ei ole uues Kristen Michali juhitud valitsuses oma kohta leidnud. Ta lisas, et Kaja Kallase valitsuses tekkis neil rohkem võimalusi Reformierakonna liinile vastanduda. Michali valitsuse stiil on tema sõnul olnud aga vaoshoitum. "Seetõttu on sotsidel keerulisem olnud sellist – olla opositsioon valitsuses – välja mängida," ütles Kook.

Voog tõi välja, et suvega võrreldes on sotsid kaotanud muust rahvusest valijate hulgas, kus on andnud tooni nii Vene kodanike valimisõiguse teema kui ka Vene õigeusu kiriku teema.

Parempoolsete toetus baseerub Voogi sõnul inimestel, kes ei taha eelistada koalitsioonierakondi, aga on ka Isamaas pettunud.