Tuulepuudus Saksamaal ja Põhjamerel viis Lõuna-Norra elektrihinna neljapäeval viimase viieteistkümne aasta kõrgeimale tasemele ehk pea 900 euroni megavatt tunnist. Sealt piirkonnast eksporditakse muuhulgas elektrienergiat Saksamaale ja Taani. Nende ühenduste püsimine on nüüd sattunud poliitilise surve alla.

"Osa erakondi soovib vähendada ekspordimahtu ja võimalus seda teha on peatada kahe Taani jooksva kaabli uuendustööd," ütles Monteli uudistetoimetaja Olav Endre Vilnes.

"Praegune teema on eelkõige natukene selliste valimiste taustal, sellepärast et järgmisel aastal on Norras valimised ja tehniliselt on Norra-Taani ühendused lõpetamas oma tehnilist eluiga ja tegelikult siis Norra süsteemihaldur peab otsustama, kas uuesti investeerida ühenduste tehnilise eluea pikendamisse või mitte," sõnas Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Praegu pole Norral mingisugust kindlat poliitikat energiaekspordi kärpimiseks. Vilnesi sõnul on sama teemat varemgi arutatud ja jõutud järeldusele, et need kaablid on ka Norrale väga kasulikud.

"Kui on selline süsteem nagu Norral, mis tugineb hüdroenergiale, siis väga kuivadel aastatel vajatakse neid kaableid impordiks. Sügisel ja suvel oli palju imporditunde, sest Mandri-Euroopas, näiteks Taanis, oli väga tuuline, mistõttu oli ka Norra elektrihind negatiivne või nullis," sõnas Vilnes.

Vilnes lisas, et keskmiselt ongi Norra elektrihind madalam kui Mandri-Euroopas, kuid kuna nende tööstus on üles ehitatud odavale energiale, siis ollakse igasuguse kõikumise suhtes tundlikud.

Samuti on Euroopas laiemalt nii-öelda solidaarsuspoliitikaga keeruline, sest riikidel on energiapoliitikale erinevad lähenemised. Näiteks jääb paljudele arusaamatuks Saksamaa kunagine otsus tuumajaamad sulgeda.

"Eks Saksamaal arutletakse selle üle, kas see on olnud mõistlik või mitte, et kindlasti praegusel hetkel ehk sellistel perioodidel, kui ei ole tuult, kui ei ole päikest, tuumajaamad on kinni pandud, sellises kiirendatud korras on üritatud sulgeda ka söeelektrijaamu, siis see maksab hetkel kätte, sest ollakse sõltuvad ju ainult gaasist. Gaasi ka ei tule enam Venemaalt, hinnad on ka kõrgemad - nii et tegelikult energiapoliitiliselt on Saksamaal väga rasked ajad," sõnas Allikson.