Lepingus, mille peavad veel SPD 300 000 liiget heaks kiitma, kohustuvad mõlemad osapooled järgima Saksamaa võetud eesmärki saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus ja toetavad kindlalt ka Euroopa Komisjoni soovitatud 90-protsendilist heitkoguste vähendamise eesmärki 2040. aastaks. Brüssel on viivitanud uue eesmärgi kehtestamisega seadusandluses, püüdes valitsustelt ja Euroopa Parlamendilt piisavat toetust leida.

Ometi kaasneb Berliini toetusega radikaalne tingimus, et liikmesriikidel peab olema lubatud kaasata oma kliima-alastesse jõupingutustesse ka rahvusvahelisi süsinikdioksiidi krediite – see tähendab, et kodumaise saaste vähendamise asemel võiksid nad maksta heitkoguste vähendamise eest Euroopa Liidu välistes riikides ja arvestada need oma kliimameetmete hulka, kirjutas väljaanne Politico.

Samas tõdeb Politico, et vaatamata mõningatele globaalsete reeglite täiustamisele on selliste krediitide usaldusväärsus tohutult erinev. Kriitikud hoiatavad, et kompensatsioonidele lootmine heidutaks vajalikku heitkoguste kärpimist ja nihutaks rikaste riikide vastutuse arengumaadele.

Politico kirjutas juba märtsis, et Euroopa Komisjon on pidanud seadusandjate ja liikmesriikidega läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste krediitide lisamiseks kogu Euroopa Liitu hõlmava eesmärgi täitmisse. Paljastus tekitas märkimisväärset ärevust roheliselt meelestatud Euroopa Parlamendi liikmete ja keskkonnakaitserühmade seas. Kui Saksamaa koalitsioonileppes see idee heaks kiidetakse, lisab see ka Euroopa suurima majanduse kaalu taolisele algatusele.

Koalitsioonileping näeb ette, et kõik ühikud peavad olema sertifitseeritud ja kvaliteetsed, viima heitkoguste püsiva vähenemiseni ja olema piiratud maksimaalselt kolme protsendipunktiga 2040. aasta eesmärgist.

Parteid leidsid oma koalitsioonileppes ka seda, et nii süsiniku sidumine kui ka rahvusvahelised süsinikdioksiidi ühikud tuleks integreerida saastekvootidega kauplemise süsteemi ETS, aga ka bloki kõikehõlmavasse kliimaseadusesse.

Lisaks kliimaeesmärkidele toetab koalitsioonileping EL-i plaani kehtestada süsinikdioksiidi hind ka kütteks ja transpordiks kasutatavatele fossiilkütustele 2027. aastal, kusjuures osapooled lubavad jaotada sellega kogutavad tulud ümber kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Lepingu energiapoliitika osad on märtsikuu eelnõuga võrreldes suures osas muutumatud, uus valitsus kavandab 20 gigavati mahus täiendavat gaasielektrijaamade võimsust, jätkates samal ajal taastuvenergia arendamist.

Osapooled väidavad ka, et soovivad ära kasutada Saksamaal tavapärase gaasitootmise potentsiaali.

Tuumaenergiat ei mainita dokumendis üldse, hoolimata kristlike demokraatide korduvatest kampaanialubadustest Saksamaa aatomienergeetikale uuesti elu sisse puhuda.

Uuest puhta kütte seadusest, mis tekitas tohutu vastureaktsiooni, loobutakse ja see asendatakse muudetud versiooniga. Ametist lahkuva valitsuse algatatud seadus keelaks fossiilkütuste kasutamise küttes alates 2045. aastast. CDU on püüdnud seadust tühistada, samal ajal kui SPD, kes aitas lahkuva valitsuse koosseisus selle vastu võtta, soovis märtsi dokumendi eelnõu kohaselt selles ainult sihipäraseid muudatusi.