Mihkelson: Eesti peab välispoliitikas vältima potentsiaalseid lõkse
Eestis peaks enne järgmisi keerulisi valikuid välispoliitikas toimuma laiem avalik arutelu, et vältida enese veelgi keerulisemasse olukorda panemist, ütles ERR-ile pärast riigikogu väliskomisjonis toimunud Lähis-Ida poliitika arutelu komisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).
Mihkelson oli esmaspäevaks Palestiina-teemaliste hääletuste tõttu ÜRO peaassambleel kutsunud väliskomisjoni aru andma välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi. Arutluse all oli Eesti välispoliitilise kursi võimalik muutus.
Mihkelson ütles peale istungit, et arutelult jäi kõlama arusaam, et muutunud pole mitte Eesti välispoliitiline kurss, vaid asjaolud, mis võivad mõjutada välispoliitilisi valikuid. Mihkelson märkis, et Eesti pole ainus riik, kus pärast peaassamblee hääletust arutelud toimuvad ning et pärast aasta aega tagasi toimunud Hamasi rünnakut on välispoliitikas muutunud väga palju ja põhimõttelist.
"Me näeme täna kahjuks sõja laienemist, ja laienemise vahetud kokkupuuted meie julgeolekuga on ilmsed. Lähitulevikus tõenäoliselt tekib veel selliseid olukordi, kus me peame tegema valikud küllaltki halva ja väga halva valiku vahel," märkis ta.
"See reeglitepõhine maailmakord, mida me kaitseme, on paraku Venemaa ja Hiina tegevuse kontekstis muutumas. Kuidas me siin Eesti julgeolekut kõige paremini suudame tagada, on hoides kokku liitlastega, demokraatlike jõududega," lisas Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul soovib Eesti kaasa aidata sellele, et Lähis-Idas saabuks kestev rahu ning et Iisraeli ja Palestiina puhul liigutaks kas või teoreetiliselt kahe riigi lahenduse suunas, kuid tegelik olukord kaugeneb sellest.
"Tõusetub küsimusi mitte niivõrd poole valimisest – minu isiklikul seisukohal oleks pidanud jääma Eesti sellel hääletusel neutraalseks – tähtis on näha potentsiaalseid lõkse, mis meile seatakse," märkis ta.
Tsahkna põhjendas vahetult peale hääletust peaassambleel Eesti valikut sellega, et reeglitel põhinev maailmakord on Eesti jaoks ülimalt oluline ja ollakse veendunud, et rahvusvaheline õigus peab kehtima kõigile ÜRO liikmesriikidele.
Mihkelson märkis, et Eestis peaks järgmiseid välispoliitilisi valikuid enne otsuste langetamist arutama ning arvesse võtma erinevaid nüansse, et mitte end nurka mängida. Ta tõi näiteks võimaluse, et rahvusvaheline kriminaalkohus annab välja vahistamismääruse Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule.
"Juhul kui me ise kitsendame oma mänguruumi väga ahtaks – ma toon näite: kui rahvusvaheline kriminaalkohus lähiajal esitab vahistamismääruse Netanyahule, siis tekib küsimus, et kui me järjekindlalt teatame, et see on meie jaoks ühemõtteline valik, siis see tähendaks sisuliselt suhete katkestamist Iisraeliga. Kas me seda tahame, kas see on meie välispoliitiline huvi – ma ei usu seda. Seetõttu rääkisime täna komisjonis erinevatest nüanssidest, mida Eesti ka rahvusvahelist õigust järgides saaks teha, et mitte ennast leida sisuliselt võimatu valiku ees. Seetõttu on tähtis, et sisuline debatt eelneks selliste otsuste tegemisele, kui valitsusel või välisministril on vaja taas otsustada, milline samm astuda," lausus ta.
"Et me järgmiste sarnaste valikute ees käituksime ühest küljest ühtselt, teisalt oleks meil strateegiline vaade, et kui me selle sammu teeme, siis me ei satuks järgmist ammu tehes palju keerulisemasse olukorda. Keerulisi küsimusi, mis tuleb Eesti huvidest lähtuvalt teha, neid teha võimalikult kõiki kaasates," lisas Mihkelson.
Tsahkna: tuleviku valikud on veelgi keerukamad
Välisminister Tsahkna ütles peale komisjoni istungit ERR-ile, et selgitas komisjoni liikmetele erinevate hääletuste tausta ning et tema hinnangul said kõik aru, et Eesti välispoliitiline kurss pole muutunud.
"Ma arvan, et kõik komisjoni liikmed said aru, et Eesti välispoliitiline suund ei ole kuidagi muutunud, kõik otsused on püsinud nendes raamides, mis on riigikogus vastu võetud: julgeolekupoliitika alused, välispoliitika arengukava," lausus ta, lisades, et ta ei saa aru, kelle huvides on väita, et Eesti välispoliitikas on toimunud suunamuutus.
Tsahkna lisas, et rahvusvahelise õiguse tagamine, mis on Eesti välispoliitika prioriteet, muutub samas üha keerulisemaks.
"Aga tuleviku valikud on veelgi keerulisemad. Venemaa proovib saada isolatsioonist välja, kasutades ära võimalusi süüdistada erinevaid riike topeltstandardites. Ja Eesti peaks seda teed kindlasti vältima. Aga olukord tulevikus saab olema veel keerulisem," lausus ta.
Tsahkna märkis taas, et Eestil polnud teist võimalust, kui toetada peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.
"Eesti hääletas nii, nagu valdav osa Euroopa Liidu riikidest, valdav osa Põhja-Balti riikidest. Siin meil teist võimalust polnud, kui hääletada selle resolutsiooni poolt, kuivõrd see ei puudutanud poolte võtmist, kas on Iisraelil õigus või kellelgi teisel õigus, vaid see puudutas konkreetselt rahvusvahelise õiguse küsimust, konkreetselt ÜRO Rahvusvahelist Kohust," lausus ta.
Septembri keskel New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.
Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.
Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.
Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.
Toimetaja: Veronika Uibo, Marko Tooming
Allikas: AK