Tänavu juulis andis maailma peamine kohtuorgan – Rahvusvaheline Kohus – ametliku arvamuse Iisraeli okupatsiooni kohta Palestiina territooriumidel, nimetades seda ebaseaduslikuks. Septembris esitas Palestiina ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, mis kutsub ICJ nõuandvale arvamusele toetudes Iisraeli üles okupatsiooni lõpetama. Kolmapäeval toimunud hääletusel toetas Eesti kõnealust resolutsiooni.

Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.

Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletas ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.

USA hääletas ÜRO resolutsioonile vastu.

"Reeglitel põhinev maailmakord on Eesti jaoks ülimalt oluline ja oleme veendunud, et rahvusvaheline õigus peab kehtima kõigile ÜRO liikmesriikidele," ütles välisminister Margus Tsahkna.

Ta lisas, et hääletusotsuse langetamisel oli oluline, et Põhjala ja Balti riikide enamus hääletas resolutsiooni poolt.

"Meie poolthääl resolutsioonile ei muuda meie kindlat seisukohta, et Iisraelil on võõrandamatu õigus enesekaitsele ja et Hamasi näol on tegemist terroristliku organisatsiooniga, mille tegevus tuleb igati hukka mõista," rõhutas Tsahkna.

"Kuna need elemendid pole resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, rõhutame oma hääletust selgitavas deklaratsioonis vajadust võtta arvesse ka Iisraeli legitiimseid julgeolekuhuve," lausus Tsahkna.

ÜRO Peaassamblee resolutsioonid ei ole õiguslikult siduvad, kuid nad näitavad maailma riikide enamuse hoiakuid olulistes küsimustes.

Eesti hääletas maikuus New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, mis tõstab Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsub talle pakkuma täisliikme staatust. Tollasel hääletusel läks Euroopa Liit hääletusel pooleks: 14 riiki toetasid resolutsiooni, 11 jäi erapooletuks ja kaks olid vastu.