300-st parlamendiliikmest 204 hääletas presidendi tagandamise poolt ning 85 hääletas vastu. Kolm jäi erapooletuks, kaheksa häält tühistati.

Yoon on nüüd ametist kõrvaldatud, samal ajal kui Lõuna-Korea põhiseaduskohtul on aega veel arutada, kas seda tagandamisotsust toetada.

President Yoon Suk-yeol lubas laupäeval, et astub kõrvale selleks, et lõpetada liialduste ja vastasseisu poliitika.

"Kuigi mina pean nüüd mõneks ajaks kõrvale astuma, ei tohi teekond tuleviku suunas kunagi peatuda," kinnitas ta televisioonis edastatud pöördumises.

Presidendi kohusetäitjaks saab peaminister Han Duck-soo.

Põhiseaduskohtul on aega Yooni tagandamise üle otsustamiseks 180 päeva. Kui kohus toetab Yooni tagandamist, siis on ta teine Lõuna-Korea president, kes on ametist tagandatud.

Lõuna-Korea peamine opositsioonipartei tervitas presidendi tagandamist parlamendis ja nimetas seda rahva võiduks. "Tänane tagandamine on rahva suur võit," ütles Demokraatliku Partei juht Park Chan-dae.

Tagandamishääletuse ajal leidis parlamenihoone juures aset suurmeeleavaldus, kuhu politsei hinnangul kogunes vähemalt 200 000 inimest, kes nõudsid president Yoon Suk-yeoli tagandamist.

Tuhanded inimesed seisid juba mitu tundi varem parlamendihoone ees, oodates hääletust presidendi tagandamise asjus, mis päevakava järgi peaks toimuma kell 16.00 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 09.00).

Presidendi tagandamiseks oli vaja parlamendis 200 häält, mis tähendab, et opositsioon pidi veenma enda poolele kaheksa Yooni konservatiivse Rahvapartei (PPP) parlamendiliiget. Seitse Rahvapartei liiget lubasid juba varem opositsiooni hääletusel toetada.

Nädal tagasi kukkus opositsiooni eelnõu presidendi tagandamiseks läbi, sest võimupartei, mille liige on ka Yoon Suk-yeol, boikoteeris hääletust.

Opositsiooni esitatud tagandamiseelnõus toodi välja, et Lõuna-Korea president Yoon rikkus kriminaaluurimisest pääsemiseks sõjaseisukorda kehtestades rängalt põhiseadust.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol tegi 3. detsembril televisiooni vahendusel pöördumise ja kuulutas välja erakorralise sõjaseisukorra. Parlament hääletas hiljem sõjaseisukorra maha ning president teatas mõni tund hiljem, et sõjaseisukord tühistatakse ja sõjavägi tõmmatakse tagasi.

Opositsioon süüdistas presidenti plaanis viia läbi riigipööre.