Kross kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu selgitused otsusele lõpetada Iisraeli ülikoolidega koostöö on kummalised. Kalm ütles, et Iisraeli ülikoolid teavad, mis meeleolud valitsevad ning et enamus Euroopa kunstiülikoole on teinud sama.

"Pisut kummaline, et seda juttu räägib mees, kes hiljuti selgitas, et Nõukogude sümbolid Tallinna majadel tuleb säilitada ja et tema on "põhimõtteliselt rikkaliku ajaloopildi pooldaja". Ühesõnaga, rikkalik ajaloopilt peab olema, eriti kuna sellega saab õigustada Nõukogude sümbolite säilitamist, aga Iisraeliga tuleb kultuurisidemed katkestada ja Iisraeli õppejõududega koostöö lõpetada, "sest meeleolud on sellised"," kirjutas Kross.

"Ma ei tea, mis meeleoludes Eesti Kunstiakadeemia elab. Aga kui sellistes, et parema kunstihariduse andmiseks tundub olevat õige muuta akadeemia juudivabaks, siis on vist akadeemia "meeleoludega" midagi ikka lahti," sõnas Kross.

"Kuigi Konstantin Pätsi on paljud kunstiakadeemia kasvandikud põlastanud ning pidanud autokraadiks ja peaaegu diktaatoriks, avati tema ajal ja sellal, kui Euroopas viimati juutide tagakiusamine moodi läks, Tartu ülikooli juuditeaduste õppetool," märkis Kross. "Siis kui natsid hakkasid homosid ahju ajama, dekriminaliseeriti Eestis homoseksualism (aastal 1936) ja kriminaliseeriti siis, kui need säilitamist vajavate sümbolite mehed saabusid."

Kross lisas, et 1931. aastal külastas Eestit hilisem juudi riigi rajaja Ben-Gurion ning et mitmel korral külastas Eestit Palestiina juutide juht Leib Jaffe, kes kohtus aastal 1931 nii riigivanem Pätsi kui välisminister Tõnissoniga.

"Siis kui Saksamaal avati koonduslaagreid, mais 1939, andis Eestis valitsus Estonia teatri loengu pidamiseks sionistide juhile Zeev Jabotinskyle, kes kogus raha Palestiina juudi armee relvastamiseks."

Kross kirjutas, et kui venelased hävitasid koos Eesti riiklusega ka kõik Eesti juutide organisatsioonid ja saatsid Eesti juutide juhid Siberisse, jäid sõja järel siiski ülikoolid lõplikult juutidest puhastamata.

"Peaaegu täielik judenfrei staatus saavutati üksnes Saksa okupatsiooni ajal," ütles Kross. "Aga Vene ajal, pärast Stalini surma, said Tartu ülikoolis peavarju osa Nõukogude Liidus raskustes olnud juudi õppejõude. Ka kunstiakadeemia peaks siiski veel mäletama Leo Gensi ja Boris Bernsteini."

Kross märkis, et nüüd on Eesti Kunstiakadeemia asunud samale positsioonile Hitleri-aegse Göttingeni, Vene-aegse Leningradi või Moskva ülikooliga.

Krossi sõnul peaks praegu olema hoopis aeg Iisraeli ülikoolidega ja üldse Iisraeliga suhteid tugevdada, neid toetada ja mõista. "Iraan, Venemaa, Hamas, Hezbollah ja Euroopa vasakpoolsed idioodid nii muidugi ei arva. Viimased kannavad T-särki kirjaga "Gays for Hamas"," kirjutas ta.

"Kas Eesti kunstiakadeemia on siis nendega samas leeris ja vaimselt ühel tasemel? Või hakkame edaspidi Hamasi ülikoolidega koostööd tegema?" küsis Kross. "Masendav, et mitmel pool Euroopas möllav juhm antisemitism on saanud meie ülikoolidele eeskujuks."