Teede korrashoiu rahastamist pika aja jooksul planeerivas riigiteede hoiu kavas on seni kirjas olnud, et aastateks 2025–2027 on riigiteede korrashoiuks ja hoolduseks mõeldud 144 miljonit eurot, ent riigi rahandust pika aja jooksul planeeriva riigieelarve strateegia järgi on samaks ajaks raha ette nähtud vaid 114 miljonit eurot, kirjutab Delfi Ärileht.

Eelmisel nädalal vastuvõetud järgmise aasta riigieelarve kinnitab, et järgitakse riigieelarve strateegias kirjas olevat. "Seega riigiteede hoolduseks ja korrashoiuks mõeldud vahendid vähenevad lähimate aastate jooksul 30 miljoni euro võrra ning kindlasti on sellel kärpimisel tagajärjed," nentis taristuehitajate liidu tegevjuht Tarmo Trei.

Trei sõnul on ilmselt järgmiseks talveks riigiteede seisundi nõuete lõdvendamine möödapääsmatu, sellele on mitmes sõnavõtus juba viidanud ka taristuminister Vladimir Svet.

"Tavainimese jaoks tähendab see näiteks, et kui seni pidi sahk jõudma lumesaju korral tee üle käia kahe tunniga, siis edaspidi võidakse see tõsta neljale tunnile. Teisisõnu pikeneb märgatavalt aeg, mille jooksul tagatakse tee vastavus määratud seisundi tasemele," rääkis Trei.

Riigiteede seisunditasemeid ja -nõudeid määrava transpordiameti korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja Jarmo Vooglaine tõdes, et järgnevate aastate korrashoiukuludelt tehtav kärbe on juba sellises suurusjärgus, et muude tegevuste hulgas on vajalik üle vaadata ka tee seisundile esitatavad nõuded.

Vooglaine ei kinnitanud otse, et just lume lükkamise intervall saju ajal nihkub kahelt tunnilt neljale, kuid ütles, et üle vaadatakse nii suvise niitmise põhimõtted kui ka talihoolde seisunditasemed ja nende piirid.

Vooglaine kinnitusel sellel talvel teede talvised seisundinõuded ei muutu ehk talvine teehoole toimub tavapäraselt.

Ka taristuminister Vladimir Svet kinnitas ERR-ile, et sel talvel riigiteedel toimuva talihoolduse kulusid ei ole kärbitud ning transpordiamet tegutseb varasemalt kokku pandud eelarve raames.

"Tõsi, järgmisel ehk 2025/2026 talvel võib see küsimus muutuda aktuaalseks," ütles Svet, lisades viite valitsuskoalitsiooni kokkuleppele, mille kohaselt kärbitakse pea kõiki riigi kulusid proportsionaalselt.

"Siiski otsime võimalusi teha kärpeid nii, et nad mõjutaks ohutust ja talihooldust minimaalsel võimalikul määral. Hooldust tehakse ju aastaringselt ning selle alla kuulub terve rida töid, mida saab teha senisest väiksemas mahus: näiteks järgnevatel aastatel võib paigaldada vähem liiklusmärke, harvem märgistust uuendada või teepeenral muru niita jne. Kas ja kuidas kärped mõjutavad hooldust ja konkreetsemalt talihooldust - hetkel on vara öelda."

Liiklus- ja kaskokindlustused lähevad kallimaks, võttis kindlustusfirma ERGO kokku tagajärjed, mille poole on autoomanikud teel järjekordse riigi rahakärpe järel.

Uuest aastast jõustub Eestis esmakordselt automaks.