Moskva üritab pärast Assadi dünastia kokkuvarisemist säilitada oma sõjalist kohalolekut Lähis-Idas. Venemaa transpordilennukid sõidavad Süüriasse ja viivad nüüd sõjatehnikat Ida-Liibüas asuvatesse baasidesse. Venemaa on sinna viinud ka õhutõrjesüsteemide S-400 radareid, vahendas The Wall Street Journal. 

Moskva oli Assadi režiimi üks peamisi liitlasi, Venemaal on Süürias Tartusi linnas ka mereväebaas. Koos Latakia provintsis Hmeimimis asuva õhubaasiga on Tartusi merebaas olnud Moskva peamine tugipunkt Vahemere piirkonnas. 

Tartusi ja Hmeimimi baaside saatus on aga endiselt lahtine ning Venemaa on pööranud oma pilgu Khalifa Haftari poole.

Liibüas tegutsevad veel ka Kremli poolt rahastatud palgasõjaväelased. Näiteks Wagneri grupeeringu sõdurid kasutavad Haftari kontrolli all olevaid lennubaase. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas juba eelmisel aastal, et Venemaa merevägi üritab Liibüas kanda kinnitada ning Moskva esindajad kohtusid toona Haftariga. 

Liibüa ametnikud ütlesid toona, et venelased taotlesid juurdepääsu Benghazi või Tobruki sadamatele. Mõlemad sadamad jäävad Itaaliast umbes 600 kilomeetri kaugusele

Haftar ise tahab, et Venemaa saadaks talle õhutõrjesüsteeme. Venemaa toetusel võitleb Haftar Lääne-Liibüas asuva valitsuse vastu. Liibüa valitsust toetab praegu aga Türgi, mille mõjuvõim on pärast Assadi režiimi kokkuvarisemist Süürias kasvanud.

Liibüas puhkesid rahutused juba 2011. aastal. Siis kukutasid mässajad kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi. 2019. aastal puhkes riigis veel ka kodusõda.

Haftar kontrollib nüüd Liibüa idaosa, tema baaside kaudu varustab Venemaa oma sõjalisi grupeeringuid, mis asuvad Sahara-taguses Aafrikas.